Jõekilpkonnad suhtlevad järeltulijatega
Amazonase jõe kallastel kooruvaid kilpkonni jälginud bioloogide poolt tehtud lindistused näitavad, et roomajad kasutavad pesitsushooajal suhtluseks mitmeid erinevat tüüpi häälitsusi, mis viitab, et loomade sotsiaalne käitumine võib olla arvatust mitmekesisem.
Camila Ferrara töörühm registreeris mikro- ja hüdrofonide abil 220 lindistussessiooni käigus 270 häälitsust, mis olid kuuldavad ka inimkõrvale. Helisid tõi eeldatavasti teabe vahetamiseks kuuldavale nii täiskasvanud isendid kui vastkooruvad loomad isekeskis.
Häälitsuste helisagedus sõltus suuresti situatsioonist ja keskkonnast, kus neid kuuldavale toodi. Näiteks julgustasid vanemad oma järeltulijaid vette siirduma kõrgema sagedusega häälega, mil hiljem vees ujudes kasutati madalamat lainesagedust. Kõrgema sagedusega helid levivad õhus kaugemale.
Kõige mitmekesisemad olid lindistatud häälitsused aga hetkedel, mil emased kilpkonnad mune munema siirdusid. Töörühma sõnul võib see viidata, et kilpkonnad kooskõlastavad omavahel täpset munemispaika.
Hüdrofonide abiga leiti lisaks, et vastkoorunud kilpkonnad ujuvad ja rändavad koos emasloomadega veel isegi kaks kuud pärast koorumist.
Uurimus ilmus ajakirjas Herpetologica.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: Herpetologica
