Ajakirjas PNAS avaldatud uuringus näitavad teadlased, et käbikeha läheduses asuv habenula mängib peamist osa selles, kuidas inimesed tajuvad ohtlikke kogemusi, mida sellistest olukordadest õpivad ja kuidas neile reageerivad. Sellise ajupiirkonna üleaktiivsus võib seostuda depressiooniga kaasneva pessimismiga.

Loomkatsed on näidanud, et habenula muutub aktiivseks siis, kui katsealused ootavad või kogevad midagi negatiivset. Inimestel on seda pisikest ajustruktuuri (diameetriga vähem kui 3 mm) olnud siiani suhteliselt keeruline skaneerida.

Londoni ülikoolikolledži teadlastel õnnestus vastavat ajupiirkonda uue tehnoloogia abil uurida ning töös jälgiti habenula aktiivsust 23 inimesel. Kõigile osalejatele näidati abstraktseid pilte ning mõni sekund hiljem seostati pilte kas negatiivsete (valulik elektrišokk), positiivsete (rahaline preemia) või neutraalsete vastustega. Vaadates negatiivsete vastustega seotud pilte, täheldati aktiivsuse tõusu habenulas. Selline ajupiirkond on inimestele abiks võimalikest ohtudest eemaletõmbumiseks ja enese kaitsmiseks ohuolukordades.

Tõenäoliselt on habenula võtmekeskuseks, mis võimaldab meil ette näha kurbade tagajärgedega olukordi. Samas on selline piirkond depressiooni all kannatavatel loomadel üleaktiivne; tööd inimpatsientide aju aktiivsuse uurimisega jätkuvad.

Loe lisa:
Pea-sized brain hub could shed light on depression (BBC News Health)