11. juulil 1975 teatati terrakotasõdalaste leidmisest
11. juulil 1975 teatasid hiina arheoloogid, et on 1,21 hektaril lasuvast matmiskünkast leidnud umbes 6000 isikupäraste nägudega osaliselt turvises terrakotasõdalase kuju, mis valmistati 206-221 aastat e.m.a. Sõdalaste otsa oli aasta varem sattunud kaevu kaevanud talunik.
Tänapäevaste hinnangute kohaselt võib künkas peituda kokku rohkem kui 8000 lahingurivis seisvat sõdurit, 130 hobukaarikut ja 150 ratsaväehobust. Terrakotasõdalased valmistati esimese Qini dünastiasse kuuluva keisri Shi Huangi väärikalt teise ilma saatmiseks.
Mausoleumi hakati rajama koheselt pärast tema 13-aastasena troonile tõusmist. Õige hoo sai töö sisse aga pärast seda, kui Qin Shi Huang terve Hiina oma valitsuse alla ühendas. Keiser tegi algust ka piiridel paiknevate kaitserajatiste ühendamisega, millest kasvas välja tänane Hiina müür. Viimaks viis ta läbi mitmeid tervet riiki hõlmavaid reforme, mis nägid ette muu hulgas riigikeele ja valuuta standardiseerimist
Keiser polnud siiski vigadeta, lastes näiteks poliitilise vastupanu purustamiseks hukata mitmeid õpetlasi. Surm ootas ka mausoleumi rajamisel ja kujude valmistamisel osalenud käsitöölisi ja ehitajaid, kes suleti väidetavalt saladuse hoidmiseks elusalt mausoleumi. Ettevaatusabinõule vaatamata on hauda ajastute vältel mitmeid kordi rüüstatud.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa