Vampiirnahkhiirte elu pole magus ega kibe ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Autor/allikas: Nick Gordon

Vampiirnahkniirte genoomi uurinud teadlased leiavad, et olendid on mõru maitse suhtes pea tundetud. Töörühm oletab, et muutuste taga on ebatavalised toitumisharjumused.

Mõru maitse tajumist peeti pikka aega loomariigi esindajate jaoks hädavajalikuks, kuna kibeda maitsega on enamik looduses leiduvatest mürkainetest. Samas on hiljuti näidatud, et maitset ei suuda tunda näiteks mitmed vaalalised. Suur osa sugukonna esindajatest ei näri toitu enne alla neelamist läbi, mistõttu ei saa mõru maitse üleüldse esile tulla.

Nahkhiirte osas on aga teadlased kindlamad olnud. Nelja kahte suurimat alamseltsi esindava nahkhiireliigi pärilikkusaine järjestamine on varem viidanud, et kibeda maitse tajumist võimaldavad geenid võiksid olla olemas kõigil nahkhiireliikidel. Värske töö annab aga mõista, et igal reeglil on erand.

Huabin Zhao juhitud töörühm uuris kolme vampiirnahkhiirte hulka arvatava liigi ja 11 teistesse sugukondadesse kuuluva nahkhiire pärilikkusainet piirkondades, mis tüüpiliselt maitseretseptorite konstrueerimise eest vastutavad. Bioloog märkas, et vampiirnahkhiirtel olid pea pooled mõru maitse tajumiseks vajalike retseptorite ehitamise hoolitsevatest geenidest muundunud pseudogeenideks ehk valke mittekodeerivateks pärilikkusaine osadeks.

Töörühm oletab, et isegi endiselt töökorras olevad kibeda retseptorid ei mängi nahkhiirte toiduvaliku juures mingit rolli. Selle asemel lähtuvad nad tõenäoliselt vaid saaklooma lõhnast ja temperatuurist. Zhao on eelnevalt näidanud, et vampiirnahkhiired ei suuda tunda ka magusat ja hõrku maitset.

Uurimus ilmus Londoni Kuningliku Seltsi toimetistes.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: