Angerjas loetakse äärmiselt ohustatud liikide hulka, kuid samas on võimalik noori angerjapoegi Lääne-Euroopas delikatesskonservina poest osta. Vastsete kilo hind on varieerunud vahemikus 500-1000 eurot. Sel aastal oli kilo hinnaks vaid 167 eurot, kuna Euroopa rannikule jõudvate klaasangerjate hulk on suurenenud, samas aga nõudlus nende järele vähenenud.

Angerjate uurimine on oluline, sest siis on võimalik midagi ära teha enne kui on juba liiga hilja, kuivõrd rahvusvaheline looduskaitseliit on angerja lugenudjuba äärmiselt ohustatud liikide hulka.

Angerja teekond Kariibidelt Soome lahte
Eestis elava angerja elutsükkel jaguneb kaheks – ookeaniline ja kontinentaalne. Ookeaniline osa algab kudemisega, kui sünnivad angerjavastsed. Kui vastsed on arenenud 6-8 sentimeetri pikkuseks, nimetatakse neid klaasangerjateks. Angerja ookeaniline elutsükkel lõppeb klaasangerjate jõudmisega Euroopa rannikule. See võtab aega umbes kaks kuni kolm aastat.

Kontinentaalne osa ehk see osa, kus angerjas areneb rändangerjaks, leiab aset rannikumeres või jõgedes-järvedes. Kontinentaalne staadium moodustab põhilise osa angerja elutsüklist ning siin toimub ka kõige intensiivsem toitumine ja kasv. Kontinentaalne elutsükkel lõppeb ränd- ehk hõbeangerja staadiumi saavutamisega, mis kulmineerub kudema minemisega Sargasso merre. Võrdlemisi pikaealine angerjas elab keskmiselt 25-40 aastat. Kõige kauem on angerjas teadaolevalt elanud 88-aastaseks.

Alates 1970ndatest on angerjate üldine saagikus Euroopas langenud, aga klaasangerjate saagikus langenud väga järsult. Viimasel paaril aastal on klaasangerjate saakides näha paranemise märke, ent kas tegu on inimese poolt rakendatud kaitsekavade toimimisega, on veel vara öelda. Raportist, mis uuris klaasangerjate edasist saatust selgus, et 18 protsenti klaasangerjatest läks eelmisel aastal asustamiseks – Eestisse, Saksamaale, Rootsi ja mujale; 38 protsenti klaasangerjatest viidi kasvatustesse ja 44 protsenti klaasangerjaid on kaduma läinud teadmata kohtadesse.

Angerjad vingerdavad konservipurki
Üheks suuremaks probleemiks on ka elupaikade hävinemine. Paljud hüdroelektrijaamad Lääne-Euroopas ei ole angerjatele läbitavad, mis tähendab, et nad hävinevad oma teel magevetesse või teel kudema. Narva hüdroelektrijaam angerjatele ohtlik ei ole.

Paljud veekogud on angerjate jaoks liialt reostunud. Lisaks, kimbutavad angerjaid üha enam parasiidid ja haigused. Põhiliseks parasiidiks on ujuvpõie parasiit (Anguillicoloidescrassus), mis on Eestis ja Euroopas väga levinud. Näiteks Võrtsjärves on selle parasiidiga nakatunud pooled kaladest ja Saadjärves praktiliselt kõik kalad. Parasiit põhjustab veritsemist ja lõpuks ujupõie kokkuvajumist ning mõjutab oluliselt nakatunud kala suutlikkust asuda kudemisrändele.

Lääne-Euroopas on supermarketites tavapärane leida klaasangerja konserve. Kuigi tihtipeale on see n-ö valeangerjas ehk surimi-st tehtud konserv, on purki pandud ka suur hulk päris klaasangerjaid, kes on püütud Hispaania ja Prantsusmaa rannikult. "See on väga veider, kas selline kaitse all olev liik ikka peaks meie toidulauale sattuma nii varases elustaadiumis?“ näeb Bernotas kalamaimude massilises toiduks tarvitamises ohtu populatsioonile.