Dinophysis on vetikas, kes piinab oma ohvrit, risploom Mesodiniumit, jättes ta surema mürgise lima sisse. Hiljem ujub vetikas liikumatu saagi juurde, lükkab oma jäseme, mis toimib kõrrena, selle sisse, ja imeb ohvrist endasse vajalikud rakuorganellid.

Mikroskoopilised vetikad on meile rohkem tuntud kui tüütud külalised ujumiskohtades – sinivetikad. Sinivetikad on rohkemal või suuremal määral inimesele alla neelates ohtlikud ning sinivetikate "õitsemise" ajal on ujumine ebasoovitatav. Kui teada, miks sinivetikad mingitel hetkedel hordidena randa hakkavad ujuma, saaks seda vältida ja suplejaid ei ootaks ujuma minnes ebameeldiv üllatus.

Dinophysis jahib ainult ripslooma Mesodinium
Dinophysis on umbes 40 mikromeetrit pikk. Ta ujub ringi ja toimib taimena, sest tema rakk on täis kloroplaste, mis fotosünteesivad. Tema lemmiktoit – teine ainurakne ripsloom Mesodinium, kes on pisut väiksem kui Dinophysis, elab samuti meres. Ta hüppab ringi ja funktsioneerib ka taimena, kuna on täis fotosünteesivaid kloroplaste.

Mõlemad on "kiiksuga" organismid – nende kehas olevad kloroplastid on varastatud. Ripsloom ei ole võimeline endale ise kloroplaste fotosünteesima, vaid saab need oma saagist, kelleks on mikrovetikad krüptofüüdid. Ta neelab krüptofüüdid alla ja seedib neid, jättes mõningad organellid koos kloroplastidega seedimata, et neid fotosünteesivaid "masinaid" ise oma elutegevuseks kasutada. Samad kloroplastid rändavad edasi Dinophysise rakku, sest ka tema vajab neid elus püsimiseks ja Mesodinium on ainuke organism, kellelt Dinophysis neid hankida suudab. See on toiduahel, mis toimib mikromaailmas ja vaid ainuraksete jadas.

Mida arvata sellest, et taim peab edukaks fotosünteesimiseks saaki jahtima ja tapma, mis on omane karnivooridele ja kiskjatele? On need ainuraksed vetikad siis taimed või loomad, herbivoorid või kiskjad? "uued teadmised sunnivad meid ümber mõtlema meie seniseid arusaamu – taimed ja loomad esindavad erinevaid ellujäämisstrateegiaid," selgitab Ojamäe. "Aga mitte ainult, see on nii ka mikroorganismidega – bakteritel ja ainuraksetel."

Kuidas sooritada täiuslikku mõrva?
Mil moel Dinophysis oma saagile Mesodinium otsa peale teeb? Spekuleeritakse, et Dinophysis tajub väikese ripslooma hüppamisest tekitatud veevõnkumisi ja on võimalik, et ka ripslooma lõhn aitab kurjal vetikal tema asukohta kindlaks teha. Ojamäe on oma töös avastanud, et Dinophysis hakkab eritama nähtamatut, aga Mesodiniumile väga mürgist lima, kui ta on oma saagi läheduses veendunud. Ripsloom jääb sinna limasse kinni, sest see on väga kleepuv. Tihtipeale tekivad lima tõttu päris suured klimbid ripsloomakogumeid.

Seal lima sees siputades lõhnab ripsloom veel vängemalt, sest toksiline lima teeb ripslooma sisse augu ja sisemus levitab magusat aroomi, mis meelitab vetika kiiremini saagile lähenema. Ripsloom heidab rünnaku ajal hinge ja Dinophysis imeb ta sisemusest tühjaks nagu kõrrejoogi, ise samal ajal rõõmsalt ringi ujudes. Ojamäe on leidnud, et lima sisse hulpima jäänud rakud, keda õigel ajal ei rünnatud, lagunevad mürgi toimel mõne tunni jooksul lihtsalt ära.