Lahutatud ajupoolkerad loovad asendusühendusi
Inimese ajul on kaks poolkera. Poolkerasid ühendab mõhnkeha – corpus callosum, mille kaudu poolkerad omavahel infot vahetavad.
Kui mõhnkeha läbi lõigata, nagu mõnikord väga harva tuleb raske epilepsia ravimiseks paraku teha, siis ei saa patsiendi ajupoolkerad omavahel enam suhelda ja sellest tuleneb mitmeid eriskummalisi tajuhäireid. Üsna otseselt võib siis kehtida ütlus, et parem käsi ei tea, mida vasak käsi teeb. Tähelepanuväärne on aga see, kui mõnel inimesel sünnist saati mõhnkeha puudub, siis ei tarvitse tal sedalaadi tajuhäireid sugugi esineda.
Kuidas see võimalik on? Brasiilia teadlastel eesotsas Fernanda Tovar-Molliga Rio de Janeiros asuvast Tori instituudist on nüüd vastus käes. Nad tegid kuuel sünnipäraselt puuduva või tugevalt kahjustatud mõhnkehaga inimese ajust hoolikalt pilte ja avastasid, et tegelikult olid neil kasvanud poolkerade vahele uued närviühendused.
Tovar-Molli ja kaasautorid kirjutavad Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes, et need ühendused on arvatavasti kujunenud juba looteeas. See on siis järjekordne näide sellest, kui plastiline ehk kergesti muutuv võib inimese aju mõnikord olla. Vähemalt looteeas.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: Vikerraadio Teadusuudis