Järvevee tase hakkas 20. sajandi keskpaigast oluliselt langema, kui Nõukogude Liit tegi algust seda toitvate jõgede ümberjuhtimisega, et kasutada nende vett niisutussüsteemide rajamiseks. Võrreldes 1961. aastaga on järve ruumala vähenenud tänaseks 90 protsendi võrra. Lõunaosas on järvepind maailmamerest vähem kui 29 meetri võrra kõrgemal – poole sajandiga jõudis see langeda rohkem veerandsada meetrit.

Sergei Krivogonov Novosibirski geoloogiainstituudist otsustas oma kolleegidega uurida, kuidas järvevee tase viimase kahe tuhande aasta jooksul muutunud on, et välja selgitada, kas tegu on millegi enneolematuga. Puursüdamike analüüs näitas, et aastatel 400-600 asus järvepind maailmamerest pelgalt kümne meetri võrra kõrgemal, et järgmiste sajanditega taas tõusta. 16. sajandi alguseks langes see aga taas 29 meetrini.

Viimane annab Krivogonovi hinnangul lootust, et omaaegse veeringluse taastamisel võiks järv taas laienema hakata. Kümmekond aastat tagasi rajati selle põhjaosa konserveerimiseks Araali mere keskossa tamm. Põhjaosas on järvepind tõusnud maailmamerest 42 meetri võrra kõrgemale. Lõunaosas on olukord aga järjest halvenemas ning Araali meri on piirkonnas kolmeks väiksemaks järvekeseks jagunenud.

Järve toitvate jõgede vett kasutavad põllumehed on lisaks hakanud puuvilla ja riisi asemel vähem vett kasutavat talinisu kasvatama, kuid puuvilla kasvatamisest täielikult loobumine mõjuks piirkonna majandusele laastavalt.

Uurimus ilmus ajakirjas Godwana Research.