Lääne-Antarktika liustike sulamine on pöördumatu ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Thwaitesi liustik.
Thwaitesi liustik. Autor/allikas: NASA

Viimase 20 aasta jooksul tehtud radarivaatlused viitavad, et Lääne-Antarktika kuue liustiku sulamine on pöördumatu, mille tulemusel võib järgnevate sajandite vältel maailmamerre jõudev mandrijää tõsta selle taset kuni 1,2 meetri võrra.

Eric Rignot juhitud kliimateadlaste lähtusid tulevikuprognoosi tegemisel kahest aspektist – rannikult merele ulatuva mandrijää hulgast ning piirkonna jääaluse maapinna kallakust ja pinnamoest. Töörühm oli eelnevas töös juba kindlaks teinud, et Amudseni mere ääres asuvate liustike voolukiirus on viimase 40 aasta jooksul kasvanud 33-75 protsenti.

Värskes uurimuses leiavad teadlased, et taganenud on ka mõtteline joon, mis märgib piiri, kust alates merevesi liustike altpoolt sulatama pääseb. Kuna jää tihedus on vee omast veidi väiksem, asub sellest enamik vee all. Piirkondades, kus vee sügavus liialt väike on, et mandrijää vabalt hõljuda saaks, näiteks šelfidel, puhkab see seeläbi mandrilaval, takistades sulatava sooja vee ligipääsu. Liustike sulades muutub nende süvis järjest väiksemaks, misläbi kasvab ka vabalt hõljuva jää hulk.

See kiirendab aga omakorda nende sulamiskiirust. Sarnaselt tõstab see liustike voolukiirust. Vee ja jää vaheline hõõrdumine on oluliselt väiksem kui jää ning mandrilava vaheline hõõrdumine.

Töörühm leidis, et mõtteline piir on vaatluse alla võetud liustike puhul taganenud 19 aastaga 14-35 kilomeetri võrra, mis viitab kooskõlas üha kasvava voolukiirusega. Seeläbi on Amudseni mandriliustikud lähedal murdepunktile, kus miski nende merre voolamist enam takistada ei saa. Radarivaatlused lisasid kinnitust, et mandrilava pinnamood on suhteliselt sile, mistõttu puuduvad ka punktid, mis liustike voolamiskiirusele taas piiri saaksid panna.

Hinnanguliselt võivad Lääne-Antarktika liustikud tõsta maailmamere taset kuni 1,2 meetri võrra. Kui veeklaasi lisatud jääkuubikud tõstavad sulades klaasi veetaset minimaalselt, siis sulama jäetud külmkapi jääkambrist klaasi tilkuv lisavesi võib hõlpsasti selle üle ääre ajama panna. Liustike sulamine ei ole aga momentaalne ning võib võtta sadu aastaid. Seega on maailmamere tõus tõsisem probleem alles järeltulevatele põlvedele.

Häirekella lööb lisaks ajakirjas Geophysical Letters ilmunud tööle ka sellel nädalal ajakirjas Science ilmunud uurimus, mille kohaselt võivad kaks piirkonnas asuvat liustikku, Thwaites ja Haynes, lõplikult kokku kukkuda 200-900 aasta jooksul. Viimase tulemusena tõuseks maailmamere tase 0,6 meetrit, kuid nimetatud liustike kadumine hoogustaks ka mitme sügavamal sisemaal asuva liustiku sulamist, millel on potentsiaali tõsta maailmamere taset 3-4 meetri võrra.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: