Mis ameteid robotid üle võtma hakkavad?
Tehisintellekti üks isakujusid Marvin Minsky hoiatas mõni aeg tagasi meid rumalate masinate eest, mis sünnivad tänu inimlikule mugavusele ja laiskusele. Minskyle tegi muret, et me ei tegele masinate targaks tegemisega, vaid rahuldume näilisusega.
Ehk kui masin oskab malet mängida, siis peame seda juba piisavalt heaks, ega mõtle sellele, et erinevalt inimmaletajast, kes ei analüüsi rumalaid käike, laseb masin oma protsessorist läbi kõik, ka kõige totramad käigud, et alles pärast analüüsi neist loobuda. Masin lihtsalt suudab väsimatult ja suure kiirusega sooritada taoliseid rutiinseid tegevusi ja see on totter. Vähemalt öeldaks nii tuimalt ja mõtlematult tegutseva inimese kohta.
Minsky motiiv oli seotud tööealise elanikkonna osakaalu langusega, mistõttu on nende kõrvale vaja abilisi. Kuna immigrandid tekitavad igasuguseid uusi probleeme, on tõenäoline leida masinates meile uued sõbrad. Ja kes siis sooviks endale lolli sõpra?
See küsimus ei ole retooriline ega kauge, sest lähiajal võtavad masinad üle rea ameteid. Ühe taoliste masinale loovutatavate ametite loetelu pani kokku robootika professor Martin Smith Suurbritannias Middlesexi ülikoolis. Üldiselt pannakse robotid tegema töid, mis on räpased, ohtlikud ja igavad või siis asuvad inimesele kättesaamatus kauguses, nagu kosmoses, vee all või liiga külmas paigas.
Teine suund, mille kaudu robotid inimesele töö äravõtmise mõtetega lähenevad, on seotud töö olemusega. Vähese oskusteabega, reeglipärased ja tugevalt struktureeritud tegevused meeldivad robotitele väga. Tõenäoliselt ei tõrju robotid kirjeldatud elualadelt kõiki inimesi välja, sest mõnda neist edutatakse roboteid kantseldama. Küll aga kaob töö paljudelt inimestelt.
Üks esimesi masinate kätte minevatest ametitest on rongi juhtimine. Suurtes riikides põhjustavad palka juurde tahtvad ja streikivad rongijuhid suuri pahandusi. Samas on rongijuhtimise töö vägagi masinlik ja eeldab tähelepanu hajutamata suurt rutiinitaluvust. Rongijuhist natukene peenem töö on autojuhi oma, aga siin on vist raske varjata, mida nii Google kui paljude oluliste autotootjate katsetatavad juhita sõidukid sohvriametile tähendavad. Robotid ei ületa kiirust, ei riku reegleid ega jää roolis magama. Nad osakavad tänavavõrgustikus leida alati kõige ökonoomsema või kiirema tee.
Haiglatest leiab mitmeid reeglipäraseid ameteid, mida täna teevad õed. Kuna mõnes suures riigis, eriti aga USA-s, on tervishoiuteenuse osutajate palgad üpris kõrged, on olemas selge motivatsioon osa õdede kohustusi robotitele delegeerida. Sarnaselt õdede rutiinsetele kohustustele sobib robotitele ka koristajate töö.
Kuigi astronaudi tööd ei tundu sobiv õdede ja puhastusteenuse osutajatega samasse patta panna, sobivad masinad väga hästi kosmoserännakutel autojuhtideks. Siin lisandub pikantse detailina ellujäämise risk ning vajadus inimesed ohutult Maale tagasi tuua. Roboti võib üldsuse huvides ohverdada.
Martin Smith ennustab roboteid ka klassiruumidesse. Kujutage ette lihtsamat õppetükki väsimatult kordavat masinat, kuni õpilane suudab seda veatult sooritada. Masinõpetaja ei lähe tühja pärast närvi ja samas suudab printsipiaalne olla. Õpetajate kõrval ähvardab robotist asendaja teadlasi ja laboritehnikuid, kuna need tööd eeldavad suurte andmemassiivide kombineerimise võimet, täpsust ja väsimatust katsete läbiviimisel. Tervituse robotipildiga kaardiga võib saata ka apteekritele, turvatöötajatele, lennukipilootidele, sõjaväelastele ja tõenäoliselt arstidele.
Tulles nüüd alguse juurde tagasi, siis millegi pärast jääb miski meid häirima, isegi kui robot teeb oma tööd hästi. Meid jääb häirima masinlikkus, massiivne analüüs, millest osa teostamine on, nagu Marvin Minsky viitas – rumal! Lootkem, et robotid ei ole rumalad. Kuid seda on vist palju tahta.
Igal argipäeval võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: Portaal