Rinnavähi sõeluuringutega alustati kümmekond aastat tagasi ning inimeste teadlikkus on aja möödudes järjest kasvanud. Kui alguses külastas radioloogi ligikaudu 30 protsenti kutse saanutest, siis tänaseks otsustavad seda teha veidi alla poolte naistest.

„Selleks, et rinnavähi diagnoosiga ellu jääda, ongi meil olemas mammograafiline uuring, /.../. Meetodiga on meil võimalik küllalt vara juba 2-3-millimeetriseid vähke avastada,“ tõi Talk välja sõeluuringute olulisuse põhituuma.

Tema sõnul ei saa sõeluuringute kontekstis rääkida rinnavähi ennetusest, kuid väikesi vähke on võimalik patsientide õigeaegselt ravile suunamisega välja ravida. Sageli ei kaasne sellega isegi terve rinna eemaldamine.

„Rinnavähk on naiste pahaloomulistest kasvajatest kõige sagedasem haigus. Eestis haigestub aastas ligi 600 naist, maailmas on neid 1,7 miljonit, kes peavad aastas rinnavähi diagnoosi kuulma. Rinnavähk on vanemas keskeas naistel ka üks kõige sagedasem surmapõhjus,“ hoiatas radioloog..

Kui Euroopas kutsutakse sõeluuringule naisi vanuses 50-69, siis Eestis on sihtgrupp väiksem ja hõlmab 50-63 aasta vanuseid naisi. Seejuures ei pea inimesed uuringul osalemiseks ootama alati Haigekassa kutset. Antud aastal vaatluse alla võetavate aastakäikudega on võimalik tutvuda Haigekassa kodulehel ning seejärel juba ise radioloogiga ühendust võtta.

Vaata nippe enesekontrolliks veebilehel kasvaja.net