Elu kaasajastamine toob ootamatud turvariskid
Kõikse arvuti ja interneti puhul tuntakse rõõmu asjadele lisatava nutikuse, andmevahetuse ja automatiseerituse üle. Viimasel ajal on lisandunud minoorseid toone seoses turvalisuse murenemisega. Põhimõtteliselt tundub lootusetu rääkida andmete turvalisusest, kui nende juurde viib interneti juhe.
USA-s kahe aasta jooksul suurtes haiglates korraldatud uuringu järeldustes tõdetakse, et näiteks morfiini, kemoteraapia ühendeid ja teisi ravimeid raskelt haigete vereringesse doseerivad ravimipumbad on hõlpsasti kaugel viibivate võõraste poolt kontrollitavad. Võõrastel on lihtne häkkida haiglate kontrollseadmetesse, mis hoiavad verepreparaate ja ravimeid vajalikul temperatuuril. Oskustega soovijad saavad eemalt käsitleda mitmeid kriitilisi haiglaseadmeid, sundida tööst keelduma südame seiskumise puhul kasutatavaid defibrillaatoreid ja rikkuda oluliste masinate häälestusi. Haiglate turvalisust või turvatust kirjeldavas ülevaates tõdetakse, et paari aasta jooksul testiti praktiliselt kõiki seadmeid ja neist enamus olid häkitavad.
Kuna samal teemal on siin varem juttu olnud, siis jäägu kordamine tulevikku. Konstateerigem vaid probleemi olemasolu. Küll aga võib siia lisada kvaliteedi, millega võõras külaline taolises olukorras silma võib paista. Kuigi ka siin pole midagi üllatuslikku, sest huligaan on huligaan juba mitu sajandit.
Lugu juhtus USA-s Ohio osariigis elava noore perega, kes olid hankinud modernse beebijälgimise monitori. Kuigi tänaseni kohtab veel raadiosidel põhinevaid krõbisevaid ja ragisevaid lapse jälgimisseadmeid, on valvekaameratest pärit lahendused jõudnud ka sellese intiimsesse inimtegevussegmenti. Ehk teiste sõnadega hankisid värsked lapsevanemad endale moodsa internetitehnoloogial põhineva beebimonitori.
Kujutage nüüd ette ema reaktsiooni, kes ärkab keset ööd beebimonitorist kostuva heli peale. Ent sealt ei kostu mitte kümnekuulise pisitütre lalinat, vaid lapse toast kuuldub mingi võõra mehe hääl. Ema haaras mobiiltelefoni ja logis lapse tuba jälgiva kaamera videovoogu ning teda rabas järgmine šokk. Kaamera pilt liikus mööda tuba ringi ja seda ei teinud voodis istuv laps. Seda pidi tegema seesama meeshääl. Siis ta kuulis uuesti võõra mehe häält, kes hakkas karjuma – „Ärka üles, ärka üles!“. Ta karjus seda pisikesele imikule, kelle üle parema kontrolli saavutamiseks said vanemad pidada kahepoolset kõnesidet.
Taolised beebimonitorid koguvad populaarsust, kuna võimaldavad lapsevanematele suuremat vabadust kui raadiosidepõhised lahendused, mille puhul on kahe seadme vaheline distants heal juhul mõnikümmend meetrit. Interneti ja mobiilside abil ühendatud seadmed võimaldavad käia poes, kinos või naabrite juures ja samal ajal jälgida kas koduabilise või vanematest lastest ajutiste perepeade kõrval pisipere olukorda.
Ehmunud ema äratas abikaasa üles ja palus tal minna lapse tuppa hirmuäratavat olukorda lahendama. Kui vihane papa lapse tuppa astus, pöördus kaamerasilm tema peale ja kõlarist hakkas kostuma roppe solvanguid. Kriis lõppes hetkest, kui kaamerajuhe lahkus seinapisikust, mille kaudu keegi häkker oli tunginud arvatavasti selle pere hetkel kõige pühamasse paika.
Kuidas selline asi juhtuda tohib? Miks keegi midagi ei tee? Jne. Umbes taolised on tüüpilisemad reaktsioonid. Kuid häda on selles, et tehnoloogia, ja eriti uudne tehnoloogia ei ole täiuslik. Ka parima tahtmise juures ilmuvad teatud vead praktilise elu rikastes olukordades ja siis need vead parandatakse. Ent paljudel juhtudel peavad taoliste seadmete omanikud olema ka ise aktiivsed veaparanduste kasutuselevõtmisel.
Olgu tõestuseks hiljutine näide, milles 46 000 beebikaameras oli avastatud turvaauk jäänud omanike tegevusetuse tõttu lappimata 40 000 seadmes. Ehk kas ikka tead, kes valvab, kui sul on kodus moodne valvekaamera?
Igal argipäeval võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: Portaal