Seitse fakti, kuidas kliima, vaesus ja usk mõjutavad nakkushaiguste levikut ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kliimamuutused toovad üha enam kaasa suuri katastroofe. Pilt 2013. aasta lõpul Haitil möllanud orkaanist.
Kliimamuutused toovad üha enam kaasa suuri katastroofe. Pilt 2013. aasta lõpul Haitil möllanud orkaanist. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Reisimine, suurte rahvahulkade kolimine linnadesse, puhta vee ja toidu nappus, kliimakatastroofid, teadmatus ning usuline vastasses soosivad kõik otsesemalt või kaudsemalt nakkushaiguste levikut.

1. Maailma rahvastik suureneb iga päev ligikaudu 250 000 inimese võrra. Seda väga suures osas piirkondades, kus hügieen ja sanitaartingimused on kesised. See omakorda soosib haiguste levimist reostunud vee ja toiduga.

2. Aastal 1950 oli maakeral kaks megalinna ehk linna, mille elanike arv ületas 10 miljonit. Aastal 2014 on neid 29. ÜRO ennustab, et aastaks 2030 elab igast viiest maakera elanikust kolm linnas. Kuna linnades elavad inimesed tihedalt koos ning puutuvad kokku paljude inimestega, on nakkushaigustel võimalik väga kiirest levida.

3. Kuna linnades on inimesi väga palju, muutuvad üha hinnalisemaks puhas vesi ja õhk, mida aga paraku kõigile ei jagu. Ebakvaliteetne vesi ja toit nõrgestab inimeste tervist ning muudab inimesed kergemini vastuvõtlikuks erinevatele nakkustele.

4. 1995. aastal avaldas maailmapank statistika, mille kohaselt kaks miljardit inimest maakeral peab päevas hakkama saama vähem kui ühe dollariga* ehk elab absoluutses vaesuses. 2001. aastaks prognoosis maailmapank selleks numbriks 2,7 miljardit inimest. 2005. aastal elas ainuüksi arengumaades enam kui neli miljardit inimest absoluutses vaesuses. Kuna puhas vesi ja toit muutuvad üha kallimaks, suureneb nende inimeste hulk, kes on sunnitud tarbima ebakvaliteetset, sageli viiruste ja ohtlike bakteritega nakatunud vett ja toitu.

5. Enam kui kolmandik maakera rahvast ei ela samas piirkonnas, kus nad sündisid. Taolise liikumisega kaasneb sageli perede või suisa kogukondadega ränne, mis omakorda soosib erinevate haigustekitajate, sealjuures väga eksootiliste haiguste kaasatoomist.

6. Kliimamuutused, näiteks suured üleujutused ning sagenevad ja tugevnevad tormid, tekitavad paljudes maakera tiheda asustusega piirkondades kahjustusi, mille tõttu pole enam hiljem kättesaadavad puhas vesi ja toit. See omakorda suurendab nakatunud inimeste hulka.

7. Lastehalvatuse ehk poliomüeliidi koldeid on maailmas kolm: Nigeerias, Afganistanis ja Pakistanis. Pakistanis pole võimalik lapsi vaktsineerida, kuna al-Qaeda tapab tervishoiutöötajad, sest arvatakse, et tegemist on islami vastu suunatud tegevusega, millega püütakse vaktsineerimise teel inimesi steriliseerida. Nende riikide sõjapõgenikega levib levib lastehalvatus ka teistesse riikidesse.

 

* Maailmapanga absoluutse vaesuse „ alla ühe dollari näitaja“ on mõnevõrra eksitav, kuna erineva sotsiaalmajandusliku tasemega riikides võib absoluutne vaesus olla erinev. Näiteks USAs elavad absoluutses vaesuses ka need, kes peavad päevas hakkama saama vähema, kui 15,15 dollariga samas kui Indias on see summa täpselt 1 dollar.

Faktiloetelu koostamisel nõustas ERRi uudisteportaali WINDREFi uuringuinstituudi direktor, parasitoloog dr Calum Macpherson.

Toimetaja: Marju Himma

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: