Arvutimängude kasulik mõju jääb tihti varju ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Videomängutööstuse rahaline maht oli 2013. aastal ca 50 miljardit eurot. Seda on nii palju, et tõmmata ligi nii kiitjaid kui laitjaid. See teeb tavakodanikule üha raskemaks otsustada, kas tegemist on siis vägivallale õhutava ja kahjuliku nähtusega või hoopiski inimest heas suunas arendava fenomeniga. Püüdkem asjas selgusele jõuda.

Võrreldes keerulise ja lihtsakoelise arvutimängu mängijaid leiti, et populaarne sõjamängu žanr parandas arsti poolt diagnoositud nägemisprobleemiga mängijatel nägemist detailide, liikumiste ja madala kontrastsusega olukordades. Diagnoositud silmahaigused olid nägemist takistav hallkae ehk katarakt, mis oli eemaldatud, ning nn laisa silma sündroom. Ampüloopia puhul ei näe muidu normaalne silm kujutisi peamiselt tänu närvisüsteemiga seotud probleemidele.

Võrreldes lihtsa nuppude liigutamise mänguga nõudis sõjamäng pingsat ekraani jälgimist ja regulaarset sihtimist, mis tänu emotsionaalsele olukorrale motiveeris tegevust jätkama. Uuringus mängiti 40 tundi nädalas, kõige pikem seanss oli 10 tundi ja nii neli nädalat. Seitsmest uuritavast kuut iseloomustati enne katset kui mittemängijat.

Kes kardab, et taoline mängukoormus kahjustab aju, siis ka siia leiab populaarset arvamust ümberlükkava teadusliku positsiooni. Vähemalt puudutab see 60- kuni 85-aastaseid, kelle puhul võib olla näiteks autojuhtimise ajal liiklusmärkide märkamise võimekus langenud üle 60 protsendi. Vähemalt olid sellised samaaegse tegevuse suhtes langenud võimekusega uuritavad kaasatud California ülikoolis läbiviidud arvutimängu mõju uuringusse, millest selgus, et mängijad muutusid nooremateks. Vähemalt tajumehhanismide, lühi- ja pikaajalise mälu ja tähelepanu osas. Mõnel juhul võrdlesid teadlased 80-aastase vaatlustaluse võimeid 20-aastastega.

Mõlemad näited joonivad alla, et aju on elusast ainest. See tähendab plastilisust ehk kohanemisvõimet kogu elukaare jooksul. Kui vaid ei tuleks ette end kultuuri peitvaid piire, mis ei luba teatud vanuses inimestel inimeseks olla. Eriti aga arvutimänge mängida.

Kolm tundi action-mängu nädalas parandab tõestatult reaktsiooni kiirust, ruumilist taju ja keskendumisvõimet. Kõiki neid võimeid on kaasaegsel tööjõuturul vaja. Muu hulgas kinnitavad uuringud, et arvutimänge mängivad kirurgia eriala tudengid on paremad laparoskoopiliste ehk minimaalset lõikust eeldavate nn lukuaugu operatsioonide ning head silma-käe koordinatsiooni nõudvate õmbluste teostamisel.

Keda jääb häirima populaarsete mängude vägivaldne sisu ja selle võimalik ülekandumine tavakäitumisse, siis äsja avaldatud uuringust selgus, et vägivaldne käitumine ja arvutimängud omavad seost. Ent erinevalt populaarsest arusaamast nagu põhjustaks mängijates vägivalda mängu sisu, pole sellel mängija hilisemale käitumisele praktiliselt mitte mingit mõju. Vägivalda põhjustab mängu keerukus. Lihtsamalt öeldes, mängija suutmatus mänguolukorda hallata.

Rahvakeeli öeldes lähevad mängijad närvi, kui nad ei saa hakkama. Ja siin võib vihapurskeid põhjustada nii Tetris kui mõni hernemäng. Uurijad märgivad, et halba käitumist põhjustavad halvasti disainitud mängud, milles mängija jääb hätta halva teostuse tõttu, mis provotseerib vihahoogusid. Kuna arvuti või telekakonsool võimaldavad ilma protesteerimata viha välja elada, siis taolise olukorra kordumine on vägivalda soosiv. Mängu süžee on peamiselt tegur, miks mängitakse.

Video- ja arvutimängude tööstus on kasvanud nii suureks, et sellesse peab suhtuma tõsisemalt kui eelarvamused või spekulatsioonid. Nähtuse ühekülgne kritiseerimine distantseerib olulise ja võib olla isegi elukogemusega targema ühiskonna osa mängude maailmast ja samas võtab neilt võimaluse protsessi juhtimiseks. Me ei tohi unustada, et mäng on kultuuri osa ja kui uskuda Hollandi ajaloolast ning kultuuriuurijat Johan Huizingat, on mäng esmane ja vajalik eeldus kultuuri sünniks. Ärge sellest nüüd lastele rääkige!

Igal argipäeval võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: