Eesti esimene ökodukt valmis eelmisel aastal Tallinn-Tartu maantee Aruvalla-Kose lõigul. „Esimene ökodukt on ennekõike mõeldud põdrale. Selles samas kohas on põtrade sesoonse rände koridor,“ tutvustas keskkonnaagentuuri looduskaitse osakonna elurikkuse spetsialist Lauri Klein ökodukti peamist rajamispõhjust. Põtrade toidubaas on aastaajati erinev, mistõttu liiguvad nad talveks okasmetsadesse ja suveks tagasi lehtmetsadesse.

Kleini sõnul on eelnevatel aastatel Aruvalla-Kose rohelise silla lähistel nähtud kaks korda aastas paari nädala vältel sadu põtru. „Kuidas see toimima hakkab ning kas siit hakkab ka ühel hetkel sadu põtru käima, seda me veel ei tea,“ tõdes spetsialist ökodukti tõhusust kommenteerides.

Loodusuurijad on eelnevalt välja selgitanud, et loomadele on suurimaks ohumärgiks ebaloomulikult horisontaalne joon. Seetõttu peab ökodukt olema võimalikult tasapinnaline, et kodune mets teiselt poolt vastu paistaks. Eesti lauskmaa tingimuste tõttu on aga seda tihti keeruline teostada. Lisaks võib rohelistel sildadel kohata risuvalle, mis muudab selle ületamise väiksematele loomadele, näiteks hiirlastele, närilistele, kärpidele ja nirkidele, ohutumaks.

Ökoduktide peamiseks eesmärgiks on populatsioonide killustumise vältimine, mis viib tihti pikema aja jooksul populatsiooni hävimiseni. Alternatiivselt saab seda vältida teede ümber metsade ehitamisega või üritada uute elupaikade rajamisega kaotust kompenseerida.

Paljudele liikidele sobivad ka tee alla rajatavad loomatunnelid. „See lahendus on mõeldud välja kõikidele, välja arvatud suured sõralised, põdrad, kitsed, metssead ja ka karu tõenäoliselt seda väga ei kasuta,“ selgitas Klein.