Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Enamik puu massist pärineb õhust

Sekvoiad.
Sekvoiad. Autor/allikas: dadoll/Creative Commons

Kuigi maas lebavat puutüve nähes on lihtne mõelda, et valdav enamik puu massist pärineb pinnasest, tõestati juba 17. sajandi alguses, et tegelikult see paika ei pea.

Viis aastat kestnud eksperimendi tulemusena leidis Jan Baptist van Helmont, et tema poolt potis kasvatatud paju mass oli kasvanud 74 kilogrammi võrra. Vaatamata sellele, et Helmont katse vältel potis leiduvat mulda ei vahetanud. Nii oletas keemik, et lisamass pärineb kastmisveest, mis oli siiski poolik järeldus.

Tõdemuseni, et taimed õhust süsinikdioksiidi haaravad ning seda fotosünteesi abil süsinikuks ja hapnikuks lahutavad, jõudis Nicolas-Théodore de Saussure alles 1804. aasta paiku. Kui süsinikku talletatake edasiseks kasutamiseks näiteks suhkrutena, siis hapnik vabastatakse kohe, mis lõi kauges minevikus eeldused ka loomade tekkeks.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: