Eurooplastel on neandertallastega palju ühist
Eurooplastel ja neandertallastel võib olla seni arvatust rohkem ühist. Nüüdisinimeste lähisugulaste ja eurooplaste geenipagasi kõrvutamine näitab, et neis leidub mitmeid sarnaseid ajus leiduvate rasvhapete lagundamisega seotud geenilõike, mida samal ajal aafriklaste genoomist ei leia.
Alates eelmise aasta detsembrist, mil Max Plancki Evolutsioonilise Antropoloogia instituudi antropoloogid teatasid, et on ülitäpselt järjestanud neandertallaste genoomi, on teadlased agaralt seda nüüdisinimeste geenipagasiga võrrelnud. Kuna neandertallaste geene leidub aasialaste geenipagasis eurooplastest vähem ning aafriklaste genoomis puuduvad need sootuks, aitab see paremini mõista, kuidas neandertallaste pärand tänapäeva inimeste elu mõjutada võib.
Näiteks koosneb inimaju 60 protsendi ulatuses rasvhapetest ehk lipiididest. Kuna neandertallastelt pärit geenialleelid mõjutavad otseselt seda, millised rasvad ajus ja teistes kudedes kuhjuvad, võib see viidata otsestele funktsionaalsetele erinevustele. Olgu selleks erinevused külmataluvuses või veidi erinevad ainevahetushaigustega seonduvad riskid.
Philipp Khaitovichi töörühm leidis oodatult, et eurooplaste geenipagasis leidub kolm korda rohkem rasvhapete lõhustumisega seotud neandertallastelt pärit geenialleele kui aasialaste omas. Aafriklaste omas puudusid need täielikult. Sama tõdemuseni jõuti neandertallaste vastavaid geene saladuslike denisova inimeste genoomist otsides, mis eurooplaste ja neandertallaste vahelist sidet veelgi tugevdas.
Tulemuste kontrollimiseks võrdles Khaitovich kolleegidega eurooplaste, aasialaste, aafriklaste ja šimpanside leiduvate erinevate rasvhapete suhtelist sisaldust. Analüüs kinnitas, et eurooplaste ajus on see tõepoolest aasialaste ja šimpansite omast veidi teistsugune, mis vihjab, et muutused on evolutsioonilises mõttes toimunud alles suhteliselt hiljuti.
Nähtuse selgitamiseks on laual kaks hüpoteesi. Esimene toetab viimastel aastatel antropoloogide seas üha rohkem populaarsust kogunud seisukohta, mille kohaselt paaritusid neandertallased nüüdisinimestega vähemalt ühe korra. Kuna nende leviala kattus suuresti tänapäeva eurooplaste omaga, on nendelt pärinevate geenialleelide rohkus mõistetav. Teise vaatenurga kohaselt on erinevuste taga keskkonnategurid, mis soodustasid nii neandertallaste kui eurooplaste populatsioonis kattuvate alleelide levikut, mil need aasialaste ja aafriklaste geenipagasist ajapikku kadusid.
Järgmise sammuna kavatseb töörühm uurida, kas veidi erineval rasvhapete suhtelisel sisaldusel on ka väliselt märgatav mõju.
Uurimus ilmus ajakirjas Nature Communications.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: Nature Communications