Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Eestlaste loodav õppevahend kiirendab keeleõpet kuni kümme korda

Mait Müntel
Mait Müntel Autor/allikas: PM/Scanpix

Cernis töötav füüsik Mait Müntel on kaaslastega loomas keeleõppeprogrammi „Language Accelerator“, mis kohandab end pidevalt vastavalt õppija vajadustele. Kui eelmisel aastal avati esimene testkeskkond, siis nüüd on plaanis septembriks lõpetada töö prantsuse keele õppevahendi lõpliku versiooni kallal.

Euroopa Tuumauuringute Keskuses töötava füüsiku algne huvi oli sügavalt isiklik. Šveitsis elades on prantsuse keele oskamine võrreldav Eestis eesti keele oskamisega. Samas otsustas Münt kasutada oma programmeerimisoskusi, et õpiprotsessi hõlbustada.„Mul oli hobi panna arvuti õppima, kuidas ma õpin keelt, ja siis selle arvelt õpetada mind keelt kiiremini õppima. Hobi läks natukene üle käte ja sellest kasvas välja üks ettevõte,“ meenutas Müntel saates „Labor“. Peagi selgus, et tema loodud vahend hõlbustab ka teiste, mitte ainult tema enda keeleõpinguid.

Eelmisel aastal avatigi nii veebilehel languageaccelerator.eu esimene testkeskkond. „Oktoobris tegime me ühe sellise testkasutamise perioodi Eestis, kus õppisid inimesed selle vahendiga inglise keelt. Nüüd me teeme siis seda järjest suuremalt ja professionaalsemalt,“ täiendas Müntel.

Tänaseks on ettevõttel tehtud haridusministeeriumiga leping, mille tulemusena luuakse septembriks eesti-prantsuse õppevahend. „Eks siis ole näha, kas me teeme teise keelepaare ka. Praegu töötame me ka rahvusvaheliste keeltepaaride peal – inglise-prantsuse, prantsuse-inglise ja inglise-hispaania,“ lisas füüsik.

Õppevahendi tööpõhimõte on lihtne. „Kui inimene õpib arvutiga, siis ta annab arvutile õppides kogu aeg tagasisidet, mida ta teab ja mida ta ei tea. Iga selle pisikese infokillu saab arvuti salvestada ja nende infokildude pealt teha päris keerulist analüüsi, et mis on see järgmine asi, mida sa õppima peaks, et sinu õppimine oleks võimalikult suure sammuga edasi,“ selgitas Müntel.

Õppeprotsessi modelleerimise läbi on võimalik keeleõppeks kuluvat aega kuni kümme korda lühendada. „See on päris uuelaadne nii Eestis kui terves maailmas. Selline õppeplatvorm on väga atraktiivne ka teiste keeleruumide jaoks. Tegelikult olemegi keeranud oma fookuse selle peale, et keskenduda suurte keelegruppide vahelistele keelemoodulitele,“ märkis ta.

Programmi loomine on suhteliselt keerukas. „Iga kasutaja kohta kogutaks kümme miljonit andmepunkti. Nende kümne miljoni andmepunkti pealt tehakse järeldusi näiteks sinu mälukustumise kiiruse kohta või igasuguste tähelepanu nüansside kohta, mis mõjutavad otseselt õppimist,“ kirjeldas Müntel.

Hindeid programm ei pane, kuigi see teoreetiliselt võimalik oleks, kuna see on tihti koolis üks keele omandamist aeglustav tegur. „Kui nüüd õppimist matemaatiliselt modelleerida, siis on tegelikult näha, et kui õppevahend perfektset vastamist nõudma hakkab, siis tegelikult õppekiirus selle tõttu väheneb“ lisas füüsik. Õige motivatsioonitaseme hoidmine on õppimises kesksel kohal.

Kuula intervjuud täismahus saates „Labor“.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Labor

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: