26. märtsil 1859 nähti Vulcanit

26. märtsil 1859 nägi Prantsuse arst ja amatöörastronoom Edmond Modeste Lescarbault senitundmatut Merkuuri ja Päikese vahel tiirlevat planeeti meenutavat keha, mille nimetas hiljem Vulcaniks.
Lescarbault nägi väikese teleskoobiga ümmargust täppi, millel kulus arvutuste kohaselt päikeseketta ületamiseks üks tund ja 17 minutit. Sama aasta detsembri lõpus saatis ta vaatlust kirjeldava kirja planeetide liikumist uurivale astronoomile Jean LeVerrier'le. Pärast Lescarbault täiendavat küsitlemist oli LeVerrier veendunud, et arst nägi tõepoolest planeeti, mille olemasolu tema enda arvutused ennustanud olid. Nimelt jäi Merkuuri liikumise pelgalt Newtoni mehaanika abil kirjeldamiseks ilma senitundmatu planeedi gravitatsiooniliste mõjutusteta väheseks.
Järgmise aasta alguses esitles LeVerrier leidu Prantsuse teadusakadeemias, mille peale saabus amatöörastronoomidelt kümneid kirju, milles kirjeldati sarnase keha juba varem märkamist. Fantoomplaneedi saaga sai lõpliku lahenduse alles 1915. aastal, kui Einstein oma üldrelatiivsusteooria avaldas. Viimase abil oli võimalik Merkuuri asukohta ka ilma Vulcanita ennustada. Tõenäoliselt oli Vulcani näol tegu juhuslikult mööduva asteroidiga.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa