Merimaod peavad kuni pool aastat janu trotsima ({{commentsTotal}})

Kollakõht-merimadu.
Kollakõht-merimadu. Autor/allikas: Wikimedia Commons

Peaaegu terve oma elu meres veetvaid roomajaid uurinud rahvusvaheline töörühm leiab, et vaatamata nende nimele ei suuda kollakõht-merimaod mereveega janu kustutada ja veedavad seeläbi kuni pool aastat tilkagi joomata.

Merevee joomine on reeglina halb mõte. Neerud üritavad liigse soola kahjuliku mõju vähendamiseks uriini lahjendada. Lõpptulemusena väljutab keha seeläbi algselt joodust rohkem vett. Isegi enamik mereloomi saavad eluks vajaliku vee kätte toidust. Mõnedel loomadel, kes merevett siiski juua suudavad, näiteks kilpkonnadel, on soola eemaldamiseks spetsiaalsed näärmed.

Sarnased näärmed on ka merimadudel. Seeläbi näis olevat loomulik, et ka merimaod taoliseks vägitükiks võimelised on. Viimase kümnendi jooksul on aga isegi õpikutesse jõudnud oletus iga uuritud mao puhul ümber lükatud.

Värske töö kohaselt näib sama kehtivat ka kollakõht-merimao (Hydrophis (Pelamis) platurus) puhul, kes terve oma elu ookeanis või meres veedab. Järelduse tegemiseks tegid teadlased rohkem kui poole tuhande maoga lihtsa katse. Töörühm asetas erinevatel aastaaegadel püütud madude ette enne kaalumist kausi mageda veega. Põuaperioodil jõid maod isukalt, mil vihmasadude rikkal aastaajal jõid roomajad reeglina vaid paar sõõmu jagu. Täiendavad uuringud kinnitasid, et kuivemal perioodil on nende keha veesisaldus kuni viiendiku võrra väiksem.

Nii peavad teadlased võimalikuks, et osa merimadudest peab ilma täiendava mageveeta veetma järjest kuus kuni seitse kuud. Seeläbi peab leiduma mõni olukorraga toimetulemist võimaldav kohastumus. Vihjeks võib olla nende roomaja kohta äärmiselt kõrge keha veesisaldus, mis on näiteks merikilpkonnade omast neljandiku võrra kõrgem. Kuid isegi sellest ei pruugi töörühma hinnangul kliimamuutuste tõttu muutuvate sajumustrite korral nende populatsiooni säilitamiseks piisata.

Uurimus ilmus Londoni Kuningliku Seltsi toimetistes.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: