Humboldt oli oma kokku viis aastat kestnud Lõuna-Ameerika džunglitesse korraldatud ekspeditsiooniga jõudnud parasjagu Orinoco jõe kallastele, kui ta pooljuhuslikult angerjatest kubisevasse sohu sattus. Humboldt kaebles pärast elektriangerja peale astumist terve järgneva päeva, kuidas ta liigesed valutavad.

Loodusteadlase meetod täiendavate katsete tegemiseks oli pehmelt öeldes häiriv – koos kaaslastega ajas ta angerjatega täidetud järve 30 hobust, et need angerjaid väsitaksid ja kurnaksid. Kaks hobust uppus esimese viie minutiga. Sellele vaatamata olid angerjad hiljem küllaltki altid inimestele elektrišokke andma. Kuid see Humboldtit eriliselt ei häirinud – väidetavalt lasi ta neil seda veel mitu korda tahtlikult teha. Neist ühe korra hoidis ta seejuures käes metalleset.

Kaheksa aastat hiljem avaldas Humboldt artikli „Elektriangerja vaatlus Uues Maailmas“.