Töökohal kõndimine kasvatab loomingulisust
Öeldakse, et ära päri inimeselt, kuidas ta elab, vaid jälgi tema eluviisi. Tõenäoliselt väidab suurem osa inimesi, et nad istuvad vähem kui tegelikult ja liiguvad rohkem kui tegelikult. Leiutame ju pidevalt viise, kuidas end füüsilisest vaevast vabastada.
Ühtlasi reedavad hästi disainitud toolid ja diivanid, mille poolt tegelikult oma rahaga hääletame. Kuna inimene on valmistatud elusast materjalist ehk pidevalt kohanevast ainest, siis kajastub liikumise vähesus ja istumispaikade mugavus muutuvas kehas. Muutus kulgeb kõigi silma all halvenevas suunas. Hinnanguliselt pakub kümnendik kaasaegsest töödest minimaalset vajalikku füüsilist koormust, kuna oleme paljud varasemad tööd asendanud masinatega või delegeerinud arengumaade töölistele.
Selle asemel istuvad inimesed büroodes ja teevad peenemat tööd, mida kaunistataks eesliidetega nagu „nuti“, „intellektuaalne“ või „info“. Peamine tööriist on aju, kuigi paljud seda ilmselt ei teadvusta. Aju on aga inimese jaoks kõige kallim organ. Mitte ainult eluspüsimise või inimeseks olemise mõttes, vaid puht raamatupidamisliku argumentatsiooni tõttu, sest paariprotsendilise massi juures tarbib aju ära veerandi kehasse jõudvast hapnikust ja glükoosist. Järelikult peab ajuga palka teeniva inimese verevarustus olema väga hea. See on loomulikult sügavas vastuolus istumise mõttega.
Igava loenguga jätkamise asemel vaadakem parem mõne aasta tagust lihtsat katset, milles kaheksa päeva jooksul piirati bürootöötajatel laua taga kirjade kirjutamist, mille asemel nad dikteerisid vajaliku teksti, kuna pidid võimalikult palju ringi liikuma ja vältima kontoris ühe koha peal istumist. Enamus katses osalenutest hakkasid end varasemaga võrreldes hoopiski teisiti tundma.
Hoolimata istumisega võrreldes kurnavama kõndimise ja seismisega, tundsid nad end tunduvalt vähem väsinutena ning ei märganud tavapärast tööpäeva kiusanud kehalisi vaevusi, nagu pea- ja seljavalusid, uimasust, surnud jalgu või käsi. Lisaks oli neil suurem motivatsioon midagi teha. Paradoksaalselt teab umbes 80 protsenti töötajatest väita, et ühe koha peal istumine teeb neile halba, aga ilma kellegi poolt ette võetud katseta istuksid ja kurdaksid nad edasi. Õigemini nii kõik teevadki.
Õnneks on märgata olulise muutuse märke. Kui aastate eest tutvustas USA Mayo kliinik uut mobiilset töökohta, millel lauajalgade vahel asus kõnnilint, siis arvas enamus, et tegemist on omapärase naljaga. Naljaga, milles töötaja pidi laua taga käima. Tegemist ei olnud naljaga, sest tänaseks on paljud inimesed jõudnud kõndivat töökohta proovida ja nähtus hakkab võtma uue epideemia vorme. Siia peaks nüüd lisama – loodetavasti!
Minnesota ülikool tutvustas finantssektoris tegutseva firma 40 tüüpilise kontoritöötajaga aasta jooksul läbiviidud kõndiva töökoha projekti tulemusi, millest selgus, et ca 3 km/h kõndimine suurendas inimeste tootlikkust ning loomingulisust. Töötajad kulutasid päevas keskmiselt kaheksa protsenti rohkem energiat ja neil kujunes harjumus keerulisema ülesande ette sattudes kõndima minna, sest siis tuli pähe rohkem ideid. Töötajad paigutasid kõnnivõimelised töökohad teineteise vastu, et muuta koosolekud viljakamateks. Sest nagu öeldud, liigutades tuleb pähe rohkem mõtteid ja teisalt ei veni taolises formaadis koosolekud aja raiskamise sündmusteks.
Kõnnirajaga töökoha hind jääb 1000-4000 dollari vahele. Kuid hinna pärast ei pea muretsema, kasulike asjade hind hakkab kindlasti langema. Lisaks võite kõndimise asemel lihtsalt püsti seista. Õige pea hakkate end ilma kõnnirajata liigutama, sest ühe koha peal seismine ei ole mugav ega tervislik. Tõstke tööpind kõrgele ja lükake tool toast välja. Võite üllatuda, aga elu muutub sellest ainult paremaks!
Igal argipäeval võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: Portaal