Miks Atlandi ookean ei asu keset Saharat ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Sascha Brune/Christian Heine

Kui Gondwana hiigelmandri lagunemine oleks 130 miljoni aasta eest läinud veidi teisiti, siis näeks maailma kaart täna hoopis kummaline välja. Aafrika ja Lõuna-Ameerika oleksid hoopis tundmatu kujuga. Lai ookean jagaks Sahara piirkonna kaheks osaks, millest läänepoolne osa kuuluks Lõuna-Ameerika koosseisu.

Niisugusele tulemusele jõudsid Austraalia ja Saksamaa teadlased, kui uurisid laamade võimalikke liikumisi kolmemõõtmelisel arvutimudelil.

Praegused Lõuna-Ameerika, Aafrika, Antarktis, Austraalia ja India moodustasid ammusel ajal üheainsa suure kontinendi nimega Gondwana. Miks täpselt Gondwana tükkideks lagunes ja laiali sõitis, selle üle veel vaieldakse. On aga teada, et kõigepealt jagunes Gondwana piki tänapäevase Aafrika idarannikut pooleks, seejärel aga eraldus Aafrikast Lõuna-Ameerika.

Christian Heine Sydney Ülikoolist ja Sascha Brune Potsdamis asuvast Geoteaduste Uuringukeskusest püüdsid mudeli abil teada saada, miks Aafrika ja Lõuna-Ameerika vahele on kasvanud terve ookean, aga Lääne-Aafrika riftiorul, mis ulatub Nigeeriast Liibüani ja mida on küll maastikul mõnevõrra märgata, jäi laienemine toppama.

Keeruline arvutimudel annab lihtsa vastuse: kontinendi rebestusjoone ehk riftioru areng sõltub oru orientatsioonist laienemisjõu suhtes. Mida suurem on nende vaheline nurk, seda rohkem on mandriosade laiali lükkamiseks jõudu tarvis. Lääne-Aafrikas juhtus siis nii, et nurk oli liiga suur ja jõudu nappis.

Uurimu ilmus ajakirjas Geology.

Loe lähemalt:

How Earth might have looked: How a failed Saharan Atlantic Ocean rift zone sculped Africa's margin

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Vikerraadio Teadusuudis

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: