Vulkaanid aeglustasid temperatuuritõusu
Ajakirjas Nature Geoscience ilmunud töö näitab, et osa viimaste aastate vältel nähtud globaalse soojenemise aeglustumisest saab kanda väiksemate vulkaanipursete arvele, mille mõjuga Valitsustevahelise Kliimamuutuste Nõukogu pikemates (IPCC) prognoosides ei arvestata.
Maa atmosfääri keskmine õhutemperatuur on viimase 14 aasta vältel tõusnud aeglasemas tempos, kui IPCC oma raportites prognoosinud on. Kliimamudelite ja vaatlusandmete vahelist ebakõla uurinud teadlased on leidnud, et äärmiselt tõenäoliselt on olukord vaid ajutine. Näiteks ei saa loota, et passaattuuled igavesti Vaikse ookeani pinnakihti jahedana hoiavad, et see atmosfääris leiduvat soojust neelata saaks. Ent ebakõla taga ei pruugi olla ainult La Niña tingimused. Lawrence Livermore´i riikliku laboratooriumi teadlased otsustasid lähema vaatluse alla võtta vulkaanid.
Vaatamata laialt levinud müüdile on vulkaanidel pigem kliimat jahutav mõju. Näiteks moodustavad maailma kõigi vulkaanide aastased süsihappegaasi emissioonid vaid protsendi inimkonna omast. Seevastu paiskavad need pursete käigus atmosfääri jõudsalt aerosoolidest väävliühendeid, mis ilmaruumi tagasipeegelduva päikesekiirguse hulka kasvatavad. Kuigi väga ulatuslikke purskeid, mis ilmastikku tajutavalt muuta suudaks, pole tükk aega toimunud, on siiski alates sajandivahetusest toimunud 17 purset, mis maailma kliimat teataval määral mõjutada oleks saanud.
Põhjaliku satelliidiandmete analüüsimise tulemusel ja peamise iga-aastaseid variatsioone tekitava El Niño-Lõunaostsillatsiooni mõju maha arvestamisel leidis töörühm tagasipeegelduva päikesekiirguse ja aerosoolide hulga vahel olulise seose. Seos keskmise õhutemperatuuriga oli veidi keerukam, kuid sellegipoolest näisid aerosoolid suuremate pursete puhul temperatuuri mõjutavat. Teistes hiljuti ilmunud uurimustes on leitud, et vulkaaniline aktiivsus on hoidnud keskmist õhutemperatuuri 2010. aastaks 0,02-0,07 °C madalamana, kui see muidu olnud oleks.
Tasub märkida, et IPCC pole oma pikemate tuleviku prognooside juures vulkaanide jahutavat mõju arvestanud. Viimati kaasasid teadlased mudelitesse 1991. aastal toimunud Pinatubo purske, kuid selle poolt õhu paisatud aerosoolide hulk langes sajandivahetuseks ebaolulisele tasemele. Väiksemate vulkaanide aktiivsust pole aga mõtet arvestada, sest pikema ajavahemiku peale kaldub aktiivsemate ja vaiksemate perioodide mõju end ära nullima.
Uurimus ilmus ajakirjas Nature Geoscience.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: Nature Geoscience