Täiskasvanueas toimuvat neurogeneesi toetava tõestusmaterjali hulk on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud. Näiteks on Stockholmis asuva Karolinska instituudi teadlased järjepidevalt uurinud, kui palju leidub varalahkunute erinevates ajuosades vastavalt süsinik-13 ja süsinik-12 teisendit.

Külma sõja ajal toimunud tuumakatsetuste käigus tõusis radioaktiivse isotoobi süsinik-13 suhteline sisaldus atmosfääris loomulikust taustast kõrgemale. Kuna süsiniku aatomeid kasutatakse paratamatult ka rakkude ehitamiseks vajalikes valkudes, kujutab süsinik-12 ja süsinik-13 suhe teatavat ajatemplit. Radioaktiivsed elemendid lagunevad muutumatu tempoga. Nii on leitud kinnitust, et ülejäänud ajust nooremaid neuroneid leidub ka aju haistesibulas ning õppimise ja mäluprotsessidega seotud hipokampuses.

Värskes töös demonstreerib Jonas Frisén oma kolleegidega, et ajurakud uuenevad ka mitmeid erinevaid ülesandeid täitvas ja muu hulgas õppimises tähtsat rolli mängivas juttkehas. Lähema uurimise käigus leiti, et neuronite eelkäijad ei teki ajuosas endas, vaid need rändavad sinna aju külgmisest vatsakesest.

Viimane lahendab end mõne aasta eest ilmutanud mõistatuse. Frisén kinnitas toona, et külgmises vatsakeses leidub küll eelkäija rakke, kuid need ei jõua haistesibulasse nagu hiirtel. Uute leidude valguses on nende sihtkohaks hoopis juttkeha. Töörühm spekuleerib, et see tõstab piirkonna plastilisust.

Neuroteadlased loodavad, et pikemas perspektiivis saaks taoliselt tekkivaid neuroneid kasutada ajukahjustuste kõrvaldamiseks. Kuid selleks on vaja leida esmalt viis, kuidas ajurakke kahjustada saanud piirkondadesse rändama panna.

Uurimus ilmus ajakirjas Cell.