Auhinnatud keeleuurijale on netikommentaarium kui aardelaegas ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Arvo Krikmann
Arvo Krikmann Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Wiedemanni keeleauhinna pälvis tänavu Eesti kirjandusmuuseumi vanemteadur, akadeemik Arvo Krikmann. Krikmannile tõi auhinna eesti rahvaluule väikevormide suureks kirjutamine, lingvistilise folkloristika arendamine ning eesti sõnakultuuripärandi rahvusvaheline tutvustamine. Ühtlasi on Krikmann üks esimesi keeleteadlasi, kes asus uurima internetis kasutatavat kõnekeelt.

Folklorist Arvo Krikmann on paistnud rahvaluuleuuringute puhul silma sellega, et suutis juba sügaval nõukogudeajal teha seda rahvusvahelisel tasemele ning väga nimekate teadlastega koostöös. Krikmann on tegelenud nii huumoriuuringutega, kui analüüsinud lähemalt vanasõnu ja mõistatusi. Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna juhataja Mare Kõiva sõnul oli Krikmann esimene, kes hakkas rakendama erinevaid lingvistilisi teooriaid rahvaluule peal. "Kartograafilise koolkonna esindajana on ta ise programmeerinud ja teinud tohutult levikukaarte, näidanud, millised Eesti kihelkonnad on omavahel tihedalt seotud, on kontrollinud mitmeid vanu hüpoteese selle kohta, millised kultuurimõjud Eesti eri piirkondadel on. Täitsa omaette märkimist väärt on see, et ta tõi eesti humanitaariasse lingvistilised huumoriteooriad, kujundkõne ja keelekasutuse uurimise," rääkis Kõiva.

Vanasõnade ja murrete uurimise juurest on aga Krikmann jõudnud tänapäeva kõnekeele juurde, mille analüüsil on talle ammendamatuks allikaks palju sarjatud internetikommentaariumid. Kõiva sõnul on Krikmann üks esimesi keeleuurijaid, kes sellega tegelema hakkas. Arvo Krikmann ise nimetab inetrnetikommentaariume suisa aardelaekaks: "Delfi kommentaarium on parömioloogile, fraseoloogile, keeleuurijale kui ookean. Keegi ei suuda seda registreerida, keegi ei suuda seda korralikult süstemaatiliselt uurida, aga igaüks näeb, et see on toimiv, elav, vohav, täiesti naturaalne kõne kuigi klaviatuurilt, mitte suuline. Sellised kaskipidisused minu meelest on eesti keele juures tänapäeval. Tõesti, nad on õnnistus, nad on needus," rääkis Krikmann.

Kirjandusmuuseumi direktor Janika Kronberg tõdes, et Wiedemanni keeleauhind pole üksnes tunnustus keele uurimise eest. Pigem on see tunnustus keeles elamise eest ning siinkohla on selle Krikmannile andmine ainuõige lahendus. "Ma tunnen Arvo Krikmanni kui inimest, kelles väga elujõuliselt kehastub eesti keel - erialakeelest, teaduskeelest, kuni selle kõige mahlakamate ladestusteni välja," ütles Kronberg.

Mullu pälvis Wiedemanni keeleauhinna vana kirjakeele uurija Valve-Liivi Kingsepp. Kokku on auhinna saanud 34 eesti keelele tähtsat inimest.

Toimetaja: Piret Ehrenpreis

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: