Hiljutised uuringud näitavad, et nimetatud hormoon võib olla abiks autismi ja skisofreenia all kannatavatele inimestele, soodustades nende suhtlust teistega. Samas toovad Kanada teadlased ajakirjas Emotion avaldatud uuringus välja hoopis seose, mille alusel tervete täiskasvanute liigne oksütotsiini tase võib põhjustada ülitundlikkust kaaslaste emotsioonide suhtes.

Kanadas asuva Concordia ülikooli teadlased käsitlesid 82 tervet täiskasvanut, kel ei avaldunud ei autismi, skisofreenia ega ühegi teise sarnase haiguse sümptomeid. Pooltele osalejatest manustati ninasiseselt 24 IU suurune annus oksütotsiini, ülejäänud said samaaegselt platseebot.
Kõik uuritavad osalesid emotsioonide tuvastuse täpsustestis, mille käigus tuli võrrelda erinevaid emotsionaalseid seisundeid väljendavaid näoilmeid.

Uuringu käigus selgus, et oksütotsiini saanud osalejad kirjeldasid näoilmetel hoopis tugevama intensiivsusega emotsioone kui need, kellele hormooni ei manustatud.

Mõned psühholoogid soovitavad kergete sotsiaalsete probleemide korral (nagu näiteks töövestluse eelne ärevus) võtta oksütotsiini. Antud uuringu autorite väitel võib see aga tekitada hoopis lisaprobleeme, kuna hormoon viib emotsionaalse ülitundlikkuseni, olles kahjulik nende inimeste jaoks, kel muidu sotsiaalseid probleeme ei esine.

Kui ülemuse näole ilmub näiteks ebamugavas toolis istumisest grimass, võib kõrgenenud oksütotsiini tasemega inimesele näida, nagu oleks tegemist negatiivse reaktsiooniga tema poolt öeldule, tekitades hulgaliselt edasisi probleeme.

Samas võib oksütotsiin avaldada positiivseid toimeid neile inimestele, kes kannatavad tõsiste sotsiaalsete probleemide käes. Nii tõstab antud hormoon autistist lastel kindlate ajupiirkondade aktiivsust.

Töö autorid rõhutavad, et mõnedel inimestel võivad oksütotsiini positiivseid toimeid varjutada negatiivsed tagajärjed, mis tulenevad ülitundlikkusest igapäevaelu emotsionaalsete märkide suhtes.

Loe lisa:
High oxytocin levels trigger oversensitivity to emotions of others (Medical News Today)