Teadlastel õnnestus kasvatada maksarakkudest uus maks ({{commentsTotal}})

USA teadlastel on seni õnnestunud luua miniatuurne inimrakkudest maks.
USA teadlastel on seni õnnestunud luua miniatuurne inimrakkudest maks. Autor/allikas: wikipedia.org
Toimetas Piret Ehrenpreis

USA teadlastel on õnnestunud kasvatada inimese maksarakkudest miniatuurne funktsioneeriv organ. Seni on kunstlikult toodetud maks näidanud üles töövõimet  laboritingimustes. Teadlaste järgmine samm näeb ette organi siirdamist loomorganismi, et vaadata, kas see ka siis töötab, vahendab ScienceDaily.

Projekti juht Shay Soker pani siiski südamele, et tegemist on väga varases staadiumis uurimusega ning enne, kui patsientidel võiks avastusest kasu olla, tuleb ületada veel palju tõsiseid tehnilisi probleeme. Üks tõsisemaid arutelukohti on see, kuidas kasvatada miljardeid maksarakke korraga, et toota patsientidele sobivas suuruses maks.

Tegemist on esimese korraga, kui laboritingimustes on loodud inimese maksarakkudest organ. Jääb vaid loota, et siirdatuna elusorganismi töötab ja areneb see sama edukalt kui laboris.

Maksa loomiseks kasutasid teadlased spetsiifilisel moel töödeldud loomamaksa. Nimelt eemaldati sellest kogu rakumaterjal, jättes alles üksnes õõnsad kollageenkestad. Need täideti omakorda inimeselt võetud kahte sorti rakkudega – diferentseerumata makasrakkudega ehk teatud tüüpi eellasrakkudega ja endoteelirakkudega, mis vooderdavad veresoonte siseseinu.

Rakud sisestati "maksaskeletti" läbi suure veresoone, mis toidab omakorda väiksemate veresoonte süsteemi. See soonevõrgustik jäi rakumaterjali eemaldamisprotsessis puutumata. Edasi pandi maks bioreaktorisse, mis varustab organit pideva toitainete ja hapniku vooga.

Pärast nädalast bioreaktoris seismist täheldasid teadlased, et sisestatud rakud on hakanud tõepoolest tööle, nagu ka organ tervikuna.

Varem on teadlastel õnnestunud kasvatada maks loomarakkudest. Kas see ka inimrakkudega võimalik on, oli seni veel lahtine.

Uurimusega tegelenud teadlaste hinnangul annab nende meetod uue perspektiivi doonororganite ümber seni valitsenud probleemide lahendamisele.


ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: