'Kortsuton' elab nii kardinates kui grafeenis ({{commentsTotal}})

Kortsutone pole võimalik eemale hoida nii kardinatest, kui ka plastiklehtedest.
Kortsutone pole võimalik eemale hoida nii kardinatest, kui ka plastiklehtedest. Autor/allikas: Pascal Damma/Phys. Rev. Letters
Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa

Teadlased on kasutusele võtnud uue kvaasiosakese 'kortsutoni', mis ajakirjas Physical Review Letters ilmunud uurimuse kohaselt võiks selgitada, miks väga erinevad materjalid ühe aatomi paksustest grafeenilehtedest kuni tavaliste kardinateni kortsuvad täpselt sama moodi.


Kortsud võivad tekkida ükskõik millises materjalis, mille vähemalt üks serv kusagile kinnitatud. Kardinates muutuvad need harilikult järjest suuremaks ja laugemaks, mida kaugemale selle fikseeritud servast liikuda. Teadlasi huvitav küsimus on aga, kas sellise näivalt korduva üldstruktuuri kirjeldamiseks leidub mingisugune universaalne seos, mis kehtiks kõikide materjalitükkide mõõtmete puhul.


Füüsikud on seni väga edukalt suutnud keerulisi süsteeme kvaasiosakeste abil kirjeldada. Muidu ulatuslikke süsteeme on hea tahtmise korral võimalik taandada üksikutele osakestele, kuigi need seda tegelikult ei ole. Nii kujutab kortsuton endas tugeva pinge all olevat piirkonda, kus kaks kortsu ühinevad. Kvaasiosakese suurus ning omadused sõltuvad omakorda muuhulgas algmaterjali elastsusest, paksusest ja jõu suurusest, mida sellele parasjagu rakendatud on.


Kortsumise nähtust uuriv Pascal Dammani juhitud töörühm tõestas selle universaalset loomust väga erinevate materjalide uurimisega alates ühe aatomi paksusest grafeenilehest kuni puuvillaste kardinateni. Iga materjali puhul mõõtsid teadlased kortsude lainepikkust ehk nende kaugust teineteisest eelnevalt fikseeritud punkti suhtes. Samuti sellele rakendavat jõudu, näiteks kardinate puhul gravitatsiooni tõmmet Maa keskkpunkti suunas. Mõõtmata ei jäänud ka materjalide elastsus ega ka paksus.


                           Kortsude normaliseeritud lainepikkus ja nende normaliseeritud kaugus järgib ranget suhet. Pascal Damman/Phys. Rev. Letters

Sooritatud mõõtmiste kombineerimisel leidis töörühm, et kortsude normaliseeritud lainepikkuse ja kortsutoni normaliseeritud kaugus materjali fikseeritud servast järgis iga materjali puhul sama reeglit. Mil suhte esimene pool võtab arvesse materjali paksuse ja kortsu lainepikkuse suhet, lisab teine liige materjali teised tähtsad omadused nagu selle paksus, elastsus ning sellele rakendatav jõud. Vaatluse alla võetud materjalide mitmekesisus kindlustas omakorda, et kasutusele võetud kortsuton on tõepoolest kõikide materjalide puhul universaalne.


Kuigi leid ei aita kaasa kõrgtehnoloogiliste ja kortsuvabade kardinate loomisele, on selle mõju tuntav moodsas elektroonikas. Nii peaks olema võimalik pelgalt grafeeni kortsude vaatlemise abil eristada mitme kihiline materjal parasjagu on. Praeguse tehnoloogia abil on ühe -ja kolmekihiliste grafeenilehtede eristamine üpris tülikas. Samuti on võimalik leiu abil kindlustada, et grafeenist seadmed on valmides kortsuvabad või vähemalt sobivate kortsudega, kuna viimased mõjutavad materjalide elektroonilisi omadusi.


Töörühma uurimus ilmus ajakirjas Physical Review Letters.




ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: