Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Soe vesi meelitas maismaaloomad merre elama

Hüljes vees.
Hüljes vees. Autor/allikas: Wikimedia Commons
Toimetas Priit Ennet

Kaks Ameerika teadlast väidab, et selgroogsete loomade maismaalt vette kolimisel on tähtis tegur vee sobilikult kõrge temperatuur. Kogu Maakera pika ajaloo jooksul on selgroogsed loomad ainult üks kord merest maismaale elama kolinud. Sellega said 365 miljoni aasta eest hakkama mõned kalad, kellest meie ja kõik ülejäänud maismaaselgroogsed põlvnevad. Aga maalt tagasi vette on selgroogseid hiljem päris mitu korda elama asunud, praegustel andmetel on seda ette tulnud umbes 30 korda.

Merest maale tulekuga said 356 miljoni aasta eest hakkama mõned kalad, kellest meie ja kõik ülejäänud maismaaselgroogsed põlvnevad. Tagasi vette on kolinud näiteks oma-aegsed plesiosaurused ja ihtüosaurused ning meie-aegsed hülged ja vaalad.

Fossiilileidude põhja võib öelda, et suurem osa selgroogsete vettekolimisi on aset leidnud kokku seitsmes suhteliselt lühikeses ajavahemikus. Ryosuke Motani ja Isabel Montanez Davise California Ülikoolist väidavad, et ainult viis vettemineku juhtu on olnud muul ajal kui need seitse ajavahemikku.

Motani ja Motanez on jälile saanud ka võimalikule seletusele. Tuleb välja, et kõigi nende seitsme vettemineku ajal oli kliima palju soojem kui tänapäeval. Põhjus võibki siis olla selles, et sooja vette on mingil põhjusel soodsam ümber kolida kui külmemasse.

Piltlikult saame sellest küllap aru ka oma inimliku kogemuse põhjal. Sest talisuplemine on ju üsna haruldane harrastus ning suvelgi võib veidi jahedamat sorti merevette minek nõuda teatavat eneseületust.

Vaate veel: Warm water lured landlubber animals back to sea (New Scientist)
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: