Khmeeri impeeriumile andis saatusliku löögi põualaine
Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa
Kagu-Aasias 9-15. sajandil õlmitsenud Khmeeri impeeriumi allakäigule aitas tõenäoliselt kaasa piirkonda tabanud aastate pikkune põualaine, mille tõttu ilmnenud joogivee puudus ning vähenenud saagid ei olnud piisavad, et hiigellinna jätkusuutlikult toiduga varustada.
UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvat Angkor Wati templite kompleksi peetakse üheks suurimaks religioosseks monumendiks maailmas. Säilinud ehitised on hale vari rohkem kui tuhandel ruutkilomeetril lasunud linna kunagisest hiilgusest. Selle suurus oli pindalalt võrreldav tänapäeva Moskva omaga. Angkor Wati ülalpidamiseks kuluvad ressursid olid tohutud.
Stabiilse arengu kindlustamiseks rajasid khmeerid keeruka kanalite süsteemi, et ka kuivematel aastatel piisavalt riisi kasvatada. Kokku asus Angkor Watis neli hiiglaslikku veehoidlat, millest suurimasse mahtus üle 50 miljoni kuupmeetri vett. Sellest Khmeeri impeeriumi allakäigu takistamiseks aga ei piisanud. Eri uurimustes on näidatud, et selleni viis mitmete erinevate tegurite kombinatsioon. Muuhulgas ka kohalike jõgede loomuliku voolu pöördumatult häirimine. Rõhk valitseda võinud sotsiaalsetelt pingetelt on samas hakanud kanduma looduslike tegurite poole.
Mõni aasta tagasi leiti koonduurimuse käigus, kuhu kaasati ka puuringide abil tehtud kliimaajaloo rekonstruktsioon, et 14. sajandi lõpus ning 15. sajandi alguses koges kogu piirkond aastakümnete pikkust põuaperioodi. Viimane langeb kokku nii El Niño-La Niña tsükliga, kui troopilise konvergentsitsooni 5° nihkega. Nüüd on Mary Beth Day Cambridge'i ülikoolist teooriale kinnitust leidnud. Oma töörühmaga analüüsis ta suurima veehoidla kahe meetri paksust setetekihti ning võttis proove ka mujalt muistse linna ümbrusest. Analüüsid toetavad eelnevalt rekonstruktsiooni.
Veetase hakkas veehoidlas 15. sajandi alguses järjekindlalt langema, mis muutis ka tehisveekogu ökoloogiat. Setetekihid muutusid aasta-aastalt õhukesemaks, kuna orgaanilisel elul oli elamiseks vähem ruumi. Töörühmal õnnestus näidata, et muutusid ka sadudemustrid - regulaarsete vihmasadude asemel vaheldusid ülikuivad perioodid üleujutusi põhjustavate hoovihmadega. Vähenes nii joogivee hulk, kui ka riisi kultiveerimiseks vajalikust veekogusest jäi vajaka. Samas ei tõesta uurimus ikkagi, et impeeriumi allakäigu põhjustas ainult üks tegur.
Töörüha uurimus ilmus Ameerika Ühendriikide Teadusteakadeemia Toimetistes.