Paleogeograafid ennustavad tulevikku ({{commentsTotal}})

TLÜ Ökoloogia Instituudi vanemteadur ja direktor Mihkel Kangur.
TLÜ Ökoloogia Instituudi vanemteadur ja direktor Mihkel Kangur. Autor/allikas: ERR

Paleogeograafia abil on võimalik TLÜ Ökoloogia Instituudi vanemteaduri ja direktori Mihkel Kanguri sõnul äärmiselt edukalt minevikus toimunu põhjal tulevikuarenguid ennustada, samas ei saa mööda mõõtmistega seotud määramatustest ning pea ennustamatust inimfaktorist.


Paleogeograafid uurivad, kuidas on Eestis toimunud maastikuareng viimase 10 000 aasta jooksul ehk pärast viimast jääaega,“ selgitas Kangur. Uurides ning kogudes andmeid möödunud ajaperioodide kohta, on võimalik ka tuleviku maastikumuudatuste kohta ennustusi teha. „Looduses on nii, et kõik kordub. Teatud sündmused on toimunud ka minevikus,“ lisas vanemteadur


Maailmas on loodusvaatlusi tehtud juba pikalt, n+sada aastat, Eestis ehk regulaarselt sada aastat. Kui me aga räägime kümnetest tuhandetest aastatest minevikus, siis ei ole meil nö. kaardimaterjali võtta,“ tõdes Kangur. Kuigi looduse enda mälupankade kasutamisel tekib alati mingisugune viga, on see paratamatus. Sajaprotsendiliselt ei saa vanemteaduri sõnul üheski andmestikus kindel olla.


Üks keskne andmestik, millega me tegeleme, on radioaktiivse süsiniku dateeringud. Kui vaatame viis tuhat aastat tagasi toimunud sündmusi, saame me ajalise täpsuse tõenäosuse määrata pluss-miinus 50 aastaga,“ tõi Kangur näite. Loodusressurside majandamise küljest on mineviku uurimine ülimalt oluline, ent tuleviku suhtes tehtavate ennustuste tegemist muudab keerulisemaks inimfaktor. „Kui kõik loodusprotsessid toimuksid iseseisvalt, siis julgeksin ma kindlalt öelda, et meil on tunduvalt rohkem soid 200 aasta pärast,“ märkis vanemteadur.


Jääaegade ilmnemist saab veidi kergemini ennustada „Kui vaadata sellist tsüklilisust, mis on siin 650 tuhande aasta vältel olnud, siis enamus ajast on meil on talv. Üksikutel jäävaheaegadel on olnud rohkem rohelust. Eelmine säärane vaheaeg oli 114-130 tuhat aastat tagasi,“ sõnas Kangur. Kuna viimane jääaeg oli 11 tuhat aastat tagasi, siis võiks järgmine saabuda viie tuhande aasta pärast. Hinnangu määramatuseks võib aga olla viis tuhat aastat.


Tsüklilisust võib aga häirida süsinikdioksiidi hulga muutus. „Graafikul on üks joonis, kus on näidatud viimase kümne tuhande aasta jooksul toimunud temperatuurikõikumised ja selle all ka kõver CO2 tõusuga. Kui viimane on üles läinud, on ka temperatuuritõus,“ sõnas Kangur. Kuigi sellel võib olla ka positiivseid tagajärgi, siis ei ole võimalik prognoosida, mis selle hinnaks võib olla.


Vaata lõiku:



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: