Arheoloogid leidsid maiade kalendrikoja ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kitsa käigu taga peitub arheoloogiline varandus.
Kitsa käigu taga peitub arheoloogiline varandus. Autor/allikas: Tyrone Turner © 2012 National Geographic/Ühekordne kasutus
Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa

Arheoloogide töörühm on Guatemalas asuvast iidsest maiade Xultún'i hiidlinnast leidnud 9. sajandist pärineva ruumi, mida võidi kasutada muistse kalendrikojana, kus arvutati Kuu ning võimalik, et planeetide liikumistsükleid. Üks kirjapandud tähelepanekutest kajastab isegi 6703 aasta pikkuse intervalli lõppu.


Aasta on 1912. Eurooplased taasavastavad Guatemala kirdeosas muistse maiade metropoli – Xultún'i. Järgnenud kümnendi alguseks on leitud varemed suures osas kaardistatud. Rohkem kui tuhat aastat varem elust õlmitsenud linn sellest hoolimata elutegevust ei näe. Xultún'i vastu tärkab arheoloogide huvi alles 50 aasta pärast. Ent sedagi vaid lühiajaliselt. Varsti kaob ka seegi - linn muutub rüüstajate ja aardeküttide tallermaaks. Ühe säärase grupi huvi pälvib Harvardi teadlaste kataloogis järjekorra numbrit 54 kandev hoone, kuid sealseid kaevetöid nad ei lõpeta.


Bande tegevust jääb märkima vaid kitsas käik. 2011. aastal satub sellesse arheoloogiatudeng Max Chamberlain. Käigu lõpus paistab talle seinamaalingu fragment. Mulda veel pelgalt 30 sentimeetri jagu eemaldades selgub, et tegu on muistse Xultún'i juhtiva eliidi liikme pildiga. Maalingu säilimine on kliimavöötmes valitsevaid tingimusi arvestades ime. Ruum otsustakse William Saturno juhtimisel tervikuna lahti kaevata. Säilinud seinu ehtivate maalingute ümbrus kirendab maiade piltkirjast. Ruumi idaseinas on mõningatel juhtudel maalingud isegi ülekleebitud, et kirjale uut ruumi teha.


Ent see ei ole kõige silmatorkavam. Arheoloogide pilgu püüab hoopis neljatulbaline numbritest koosnev tabel ruumi põhjaseinal ning teine, 27 tulbaga tabel idaseinal. Kuigi arvude read olid osaliselt kulunud, oli neile selge, et tegu on kalendritega. Maiade arvutussüsteemi alusel õnnestus neil rekonstrueerida ka kahjustunud piirkonnad. Eksperdi David Stuart'i analüüs näitas, et 27 tulbaga tabel märgib kuupäevi, mida eraldab teineteisest 177 ja 178 päeva ehk kuus Kuu-tsüklit. Erinevalt läänekultuuri lähenemisest maiad 29,5 päevast tegelikku tiirlemisperioodi ei armastanud.


Nende lisapäeva kasutav meetod võimaldas toona suuremat täpsust. Stuart'i sõnul võidi kalendrit kasutada leidmaks, milline maiade kolmest Kuu-jumalusest hetkel domineerib. Põhjaseinal asuv neljatulbaline tabel kajastab samuti tõenäoliselt astronoomilisi ajavahemikke. Iga tulp esindab kindlat päevade intervalli, mille pikkus ulatub 935-6703 aastani. Ent iga numbritekomplekt on samas maiade 52-aastase kalendritsükli korrutis. Töörühma hinnangul võivad need märkida Veenuse, Kuu ja Marsiga seotud sündmusi, võimalik, et ka Merkuuriga.


Ülesvõte neljatulbalisest tabelist. Iga numbritekomplekt esindab teatud päevade arvu. Tyrone Turner © 2012 National Geographic/Ühekordne kasutus

Mõlemad tabelid on oma olemuselt äärmiselt sarnased nn. Dresdeni koodeksiga, puukoortest valmistatud materjalist koosneva raamatuga. Koodeks sisaldab rohkete illustratsioonidega täiendatud rituaalseid sümboleid, almanahhe ja Veenusega seotud astronoomilisi arvutusi. Viimase vanuseks hinnatakse ligikaudu 700 aastat, mis langeb kokku maiade valitsemisaja hilisperioodiga. Xultún'i maalingud on sellest veel umbes neli sajandit vanemad ehk kuuluvad maiade klassikalisse perioodi.


Leitud kalendrikoda annab aimu, milliseid arvutusi oli kalenderraamatute koostamiseks eelnevalt vaja teha. Väljakaevamiste leiti selle kinnituseks muuhulgas ka muistis, mida toonaste poognate lõikamiseks kasutada võidi. Kuigi eelnevalt on püstitatud hüpoteese, et säärased paigad võisid maiade metropolides eksisteerida, ei olnud seni nende olemasolust kindlaid tõendeid leitud. Samuti viitab arvutuste keerukus, et maiade tase antud valdkonnas võis olla toona võrdväärne Lähis-Ida kultuuride omaga.


Lisaks uurimuses mainitule leidis arheoloogide töörühm ruumi seintelt veel tosinkond sinna uuristatud või seinale maalitud kirjutist. Viimaseid nad aga veel põhjalikumalt analüüsinud ei ole. Ligi 7000 aastat tulevikku ulatuvate sündmuste toimumisaja arvutamine võiks pakkuda lohutust ka selle aasta lõpus väidetavalt toimuvat maailmalõppu pelgavatale inimestele. Mil 1 872 000 päeva väldanud b'ak'tun'i 13. tsükkel on tõesti lõppemas, siis võib kindel olla, et b'ak'tun'i 14. tsükkel tulemata ei jää.


Töörühma uurimus ilmus ajakirjas  Science .

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: