Psühholoogiline paindlikkus aitab suurendada eluga rahulolu

Toimetas Astra Kallasmaa
Hingeliselt ribadeks rebivad traumad võivad jätta nii suured
haavad, et paljud inimesed ei suuda elu lõpuni valusast kogemusest
lõplikult toibuda. Enamus inimesi loodavad abi leida ajast, mis
peaks parandama kõik haavad, ning aastate möödudes ongi nad uue
olukorraga kohanenud ja suudavad enam-vähem rahuldava vaimse
tervisega elu rõõmude ja valudega toime tulla. Kuid on ka selliseid
inimesi, kes toibuvad karmidest läbielamistest viisil, mis muudab
nende elu veelgi tähenduslikumaks ja õnnelikumaks kui see oli enne
traumat. Sellised inimesed kasutavad tugevamaks ja õnnelikumaks
kasvamisel psühholoogilist paindlikkust.
Hispaania teadlased kirjutavad ajakirjas Behavioral Psychology
uurimistööst, kus nad hindasid noorte eluga
rahulolu, psühholoogilist paindlikkust ja emotsionaalset
intellektuaalsust. Uurimistöö tulemused näitasid, et tudengid,
kelle vastustest kumasid läbi märgid psühholoogilisest
paindlikkusest, tundsid oma elust suuremat rõõmu. Lisaks tundsid
sellesse gruppi kuulunud üliõpilased, kes moodustasid kogu valimist
20%, et nad suudavad enda emotsioone paremini kontrollida ja ka
teiste inimeste tundepuhangutele adekvaatsemalt reageerida.
Psühholoogiline paindlikkus on elus edasiviiv jõud, mis õhutab
loobuma võitlusest hirmudega ja keskenduma sellele, mis elus on
tähtis ja tähenduslik. Psühholoogilise paindlikkuse printsiipi
järgivad inimesed toibuvad kiiremini traumadest ja saavad oma elu
tasakaalu, elades mõttekat ja tähendusrikast elu. Nii muudavad nad
paindlikkuse vahendiks, millega ületada takistusi teel täisverelise
elu poole. Inimesed, kel on loomuomane kalduvus hõlpsalt kohaneda ja
hetkele keskenduda, teavad alateadlikult, et stressitundmuste
vältimine ja nende vastu võitlemine hoopis suurendab stressi. Kui
aga tundmused läbi elada, jäävad nad loomulikule tasemele.
Psühholoogilist paindlikkust ei vaadata kui eriomast
isikuomadust, vaid kui protsessi, millie käigus inimene säilitab
erinevates olukordades võime tegutseda avatult, teadlikult ja kohal
olles. See on justkui kompleks kasulikke ja elus edasiviivaid
käitumis- ja mõttemalle, mis aitavad elus paremini toime tulla ja
õnnelikkust suurendada.
Viimase aja psühholoogia uurimistööd on näidanud, et
psühholoogilise paindlikkuse arendamine on psühholoogilise teraapia
juures üks tähtsamaid protsesse. Näib, et paindlikkuse suurenemine
teraapia kestel seostub selgelt paremate ravitulemustega. Mida enam
paindlikkus suureneb, seda enam on inimene võimeline vastu võtma
otsuseid, mis viivad positiivsete muutusteni. Lisaks on märgatud, et
psühholoogiline paindlikkus käib koos psühholoogilise heaoluga-
mida enam paindlikkust, seda suurem heaolu, sest heaolu on seotud
tähtsate väärtuste ja nende järgi elamisega ning paindlikkus
aitab oma väärtuste järgi elamisele hoogsalt kaasa. Ka mitmed
uurimistööd on demonstreerinud väärtuste olulisust tähendusliku
ja mõtestatud elu elamisel. Nii tähendabki väärtustega seotud
õnnelikkus psühholoogilise paindlikkuse kontekstis, et inimene
teadvustab oma sisemisi vajadusi ja langetab elus tehtavad valikud
nendest lähtuvalt. Et olla õnnelik ja anda oma elule tähendus, ei
piisa vaid teoreetilistest teadmistest, milliseid väärtusi tähtsaks
peetakse, oluline on ka käituda väärtussüsteemiga kooskõlas.
Psühholoogiline paindlikkus on osutunud oskuseks, mida saab
arendada. See suurendab inimeste võimet tulla toime väga erinevate
probleemidega. Näiteks on uuringud näidanud, et psühholoogiline
paindlikkus aitab üle saada raskustest paarisuhetes, masendusest,
ärevusprobleemidest, tööstressist, sõltuvusprobleemidest ja
madalast enesehinnangust.
Psühholoogiline paindlikkus on näiteks seotud enda loodud
minakäsitlusega – see on kogum hinnanguid, millega inimene on
harjunud end kirjeldama ja millele rajatakse enesehinnang. Kuna
psühholoogiline paindlikkusel on otsene seos tööga hakkamasaamise
ja vaimse tervise tugevnemisega, on sellel suur roll inimese
igapäevases elukvaliteedis. Suuremal määral arendatud paindlikkus
ennustab paremat vaimset tervist ja tegutsemisvõimet. Seetõttu on
paindlikumad meist õppinud aru saama, kuidas kõige paremini oma
vaimset tervist mõjutada.
Vaata veel: Resilient People More Satisfied with Life