Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Ksenoon võis kaduda kosmosesse
Priit Ennet
Väärisgaas ksenoon on Maa atmosfäärist peaaegu täiesti kadunud. Saksa teadlased väidavad aga nüüd, et on teada saanud, kuhu ta läks. Ksenoon ei ole peitunud mitte maapõue või jäässe, nagu mõnikord on oletatud, vaid hajunud juba iidsel ajal maailmaruumi, väidavad nad.
Mõistatus sai alguse meteoriitidest. Mõned meteoriidid nimelt arvatakse olevat koostiselt vägagi sarnased selle kivimaterjaliga, millest ammustel aegadel tekkis planeet Maa. Ainult et väärisgaaside omavahelised suhted on neis meteoriitides paigast ära. Sest kui Maa atmosfääris oleks kõiki väärisgaase samades proportsioonides nagu neid leidub neis meteoriitides, siis peaks õhus tunduvalt rohkem ksenooni olema.
Bayreuthi Ülikooli teadlased Hans Keppler ja Svyatoslav Shcheka püüdsid alguses katsete abil selgitada, kas ksenoon võiks olla varjunud mineraalainesse nimega perovskiit, mida väga sügaval maapõues leidub väga rohkesti. Nad kuumutasid perovskiiti kõrge temperatuurini ja avaldasid talle ülikõrget rõhku, saavutamaks tingimusi, mille sarnased valitsevad Maakera sees, vahevöö kihis.
Kuid ksenoon ei kippunud neis oludes siiski mineraali sisse pidama jääma, erinevalt teisest väärisgaasist argoonist. Nii tundus, et katse läks luhta, aga tegelikult viis esmane ebaedu teadlased hoopis loovale mõttele.
Neli miljardit aastat tagasi, kui Maa oli kuum ja vedel, kaotas ta pideva meteoriidisaju tagajärjel suure osa esialgsest atmosfäärist. Kas ei võinud olla nii, arutlevad Keppler ja Shcheka ajakirjas Nature, et argoon ja teised väärisgaasid said atmosfääri hävimise ajaks perovskiidi koostisse peitu, aga suurem osa ksenoonist hajus koos muu atmosfääriga kosmosse?
Hiljem, kui Maa oli jahtunud, immitsesid teised väärisgaasid ajapikku jälle kivi seest välja ja jõudsid taas atmosfääri, aga ksenoon oli siis juba lõplikult läinud.
Ja võib-olla oligi nii, sest nagu Keppler ja Shcheka veel tähele panevad, on kolme väärisgaasi – ksenooni, krüptooni ja argooni – praegune sisaldus atmosfääris üsna heas proportsioonis nende gaaside lahustuvusega perovskiidis.
Vaata veel: The mysterious case of the missing noble gas (Nature)