Euroopa põllumajandusmaade elurikkus on hääbumas ({{commentsTotal}})

Wikimedia Commons
Wikimedia Commons

Täna ja homme kogunevad Põllumajandusuuringute Keskuse eestvedamisel Tartus teadlased, keskkonnaorganisatsioonide esindajad ja poliitika kujundajad, et arutleda Läänemere riikide põllumajandusmaade elurikkuse üle. Keskuse peaspetsialisti Eneli Viigi sõnul mõjutab elurikkuse hääbumine tervet ühiskonda.


Mil harilikult seostuvad elurikkuse kaitsega peamiselt metsad ning kaitsealad, siis sajandite pikkuse inimtegevuse tagajärjel on paljud liigid kohastunud elama just põllumajanduseks kasutatavatel maadel. „Eesti territooriumist moodustavad põllumajandusmaad umbes 30%. Kui Euroopa Liidu tasandil rääkida, siis seal on põllumajandusmaid koguni 43%, millega on seotud väga suur osa liikidest – näiteks lausa 50% Euroopa linnuliikidest,“ märkis Viik saates „Vikerhommik.“


Viimastel kümnenditel on aga leitud palju negatiivseid trende. Näiteks on Euroopa kaotanud 52% oma põllulindudest. „Peapõhjus on põllumajanduse intensiivistumine - pestitsiidide kasutamine, paljud elupaigad kaovad ära, tekivad suured monokultuursed põllud, vaheribasid on vähe, rohumaid on vähemaks jäänud,“ loetles Viik. Lisaks on intensiivistunud ka viimaste majandamine.


Erilist tähelepanu väärivad ka mesilased. „Mitmes kohas on tolmendamiskriis tekkinud – kõikide taimede jaoks ei jätku enam piisavalt tolmendajaid. Ka Euroopa riikides on leitud, et tolmendajate arv ja liigirikkus on vähenenud. Näiteks Suurbritannias on lausa kolm liiki välja surnud ja kaheksa leviala oluliselt vähenenud,“ laiendas peaspetsialist: „Kui kõiki neid negatiivseid trende vaadata, siis konverentsil ongi küsimus, kas Läänemere ümbruses toimub sama.“


Elurikkuse säilimine on Viigi sõnul kõigi huvides, kuna mõjutab otseselt ka põllumajandust ennast. „Ka põllumajandus- maastiku elurikkus pakub mitmeid ökosüsteemi teenuseid, näiteks tolmendamisteenust. Paljud kultuurtaimed vajavad tolmendamist, näiteks kasvõi punaseõieline ristik, mida meemesilased tolmendada ei suuda.“  



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: