Elava fossiili latimeeria geenid said järjeldatud
Priit Ennet
Teadlased on järjeldanud latimeeria genoomi. Latimeeria on India ookeanis elav haruldane kala, ürgse kehaehitusega vihtuimne, elav fossiil, kelle sarnaseid kuni 1938. aastani peeti ammu välja surnuks.
Latimeerial on neli suurt uime, mistõttu tema lähisugulasi on peetud ka kõigi neljajalgsete loomade eellaseks. Nüüd tundub ajakirjas Natureavaldatud tulemuste põhjal, et latimeerial on maismaaloomadega vähem ühiseid geene kui kopskaladel, kellel on samuti neli suurt uime. Nii et võib-olla siiski on kopskalad meile lähemad sugulased kui latimeeria.
Suure rahvusvahelise teadlasrühma töö tulemustest paistab, et latimeeria geenide muutumistempo on olnud väga aeglane. Seetõttu meenutavadki need kuni kahe meetri pikkuseks kasvavad süvaveekalad seniajani oma mitmesaja miljoni aasta eest elanud esivanemaid.
Teadlased oletavad, et latimeeria aeglase geenimuutuse põhjus võib olla selles, et ta on elanud üsna äärmuslikes oludes, sadade meetrite sügavusel vees, kus ta on ammu kohastunud ja kus tal ökoloogilisi võistlejaid palju ei ole.
Vaata veel:
