Oksütotsiin pakub vihjeid autismi raviks
Oksütotsiiniks kutsutav hormoon on seniste leidude valguses omandanud armuhormooni kuulsuse. Uue töö kohaselt aitab see aga lisaks pärssida hipokampuse moodustavate ajurakkude aktiivsust vähendades seega taustamüra, mis autismispektrisse kuuluvate häiretega inimestel sotsiaalsetes situatsioonides ebamugavust tekitab, ja olulist signaali võimendada.
Neuronite loomulikuks seisundiks on pidevalt laenglema hakkamiseks valmis olla. Närviimpulsi vallandamiseks pole palju vaja. Seeläbi toimub see aeg-ajalt ka spontaanselt, ilma igasuguse stiimulita. Osade ajurakkude ülesandeks on taolise müra leviku peatamiseks vabastada püramiidrakkude elektrilist aktiivsust pärssivaid GABA'ks kutsutavat neurotransmitterit. Pea 30 aastat tagasi Šveitsi teadlaste poolt tehtud töös leiti, et hipokampuses aitab selle vallandamist stimuleerida oksütotsiin. Ajuosa on tihedalt seostatud emotsioonide ja informatsiooni talletamisega.
Samas vajus oksütotsiin täpse mõju uurimine pikaks ajaks unustusse. Esiplaanile kerkis selle nn. armuhormooni roll. Hormoon on tähtsal kohal nii sünnitamise juures kui partneriga intiimsuse saavutamisel ja hõlbustab käitumist mitmetes sotsiaalse sisuga olukordades. Vastuseta küsimusse otsustas üritada selgust tuua Richard Tieseni töörühm. Kuigi oksütotsiin vähendab üldist taustamüra, peaks see samal ajal pärssima ka olulise signaali edastamist.
Näriliste hipokampuse elektrilise aktiivsuse jälgimisel täheldas Tiesen aga kolleegidega, et lisaks müra vähenemisele paranes samal ajal ka tähendusliku informatsiooni edastamine. Signaali ja müra suhe kasvas. Täpsem uurimine näitas, et taustamüra vähendamiseks toimuv pidev teatud tüüpi pärssivate neuronite aktiveerimine muudab need väsinuks. Need vabastavad vähem GABA't kui puhanuna. Püramiidrakkude laenglemist ei pärsita enam nii palju ja signaali edastamine paraneb.
Samal ajal on eelnevates autismispektri häiretega inimeste näidanud, et nendes veres ringleva oksütotsiini hulk on tihti tavapärasest väiksem. Mõningatel juhtudel esineb mutatsioone ka retseptorites, mis annavad rakule käsu oksütotsiini olemasolule reageerida. See kõik võib aju teadvuselamust muuta. Seega pakub leid vihjeid autismi sümptomite leevendamiseks. Ent samas pole kindel, et see tõesti terapeutiliste rakendusteni viia võib. Siiski pakub loodusliku signaali võimendava neurohormooni olemasolu uut lootust.
Kuigi töörühm keskendus hipokampusele, pole Tieseni sõnul põhjust, miks oksütotsiinil teistes ajuosades sarnase toimega olla ei võiks.
Töörühma uurimus ilmus ajakirjas Nature.