Toimetas Katrin Sak

Ajakirjas Nutrition Journal avaldatud artiklist selgub, et toit ise võib olla oluliseks allikaks kokkupuutel arseeniga ning seda vaatamata arseeni kogustele joogi- ja söögikeetmisvees.

Uuring kinnitab varbaküünte kasutamist arseeni pikaajalise kokkupuute biomarkerina. Selline kokkupuude seostub paljude tervisemuredega, sh vähi tekkega, veresoonte haigustega, aga ka laste madala sünnikaaluga.

Piirkondades, kus vee arseeni hulgad on tõusnud, on kõige olulisemaks arseeniga kokkupuute allikaks majapidamisvesi. Antud uuringus näidatakse, et olulise panuse võib siin aga anda ka toit.

Uuringus küsitleti 852 osalejat nende 120 erineva toidu keskmise tarbimise osas eelmisel aastal. Selliste toitude hulka kuulusid piimatooted, puuviljad, köögiviljad, munad, liha, leib, joogid ning küpsetised. Uuringu tulemused näitasid, et varbaküüntes leiduv arseeni hulk omas tugevat seost alkoholi tarbimisega, meestel eriti õlle ja naistel veini joomisega, ning ka Brüsseli kapsaste tarbimisega.

Need, kes jõid rohkem alkoholi ja kelle toidulaud sisaldas rohkem rooskapsaid, omasid organismis kõrgemaid arseeni koguseid. Alkohoolsed joogid võivad tõepoolest sisaldada kõrgemat arseeni kogust ning vägijoogid võivad sekkuda ka ainevahetusradadesse, mis detoksifitseerivad arseeniühendeid. Arseeni hulgad on suuremad ka Brüsseli kapsastes, seostudes neis väävlit sisaldavate ühenditega.

Kõrgemaid arseeni koguseid määrati ka neil inimestel, kes söövad tihti tumeda lihaga kala, sh tuunikala, makrelli, lõhet, sardiine ja mõõkkala. Kala sisaldab sageli küll sellist arseeni vormi, mis arvatakse läbivat ohutuna inimorganismi, tumeda lihaga kalas leidub aga lisaks veel selliseid ühendeid, mida meie organism metaboliseerib.

Loe lisa:

Diet alone can be significant source of arsenic, says study (MedIndia)