Pardinokaga dinosaurused tõid poegadele kõige toitvamaid palu
Mis elu elasid kriidiajastul väikesed dinosaurusepojad? Kes seda täpselt teab, aga Ameerika ja Inglise teadlased arvavad olevat aimu saanud, mida mõned dinosaurusepojad sõid.
John Hunter Ohio Osariigiülikoolist ja Christine Janis Bristoli Ülikoolist püüdsid fossiilileidude põhjal tuvastada kriidiajastu lõpul Põhja-Ameerikas elutsenud maiasaurusepoegade toiduvalikut.
Nad uurisid hoolikalt nii noorte kui ka vanade loomade hammastele jäänud kulumisjälgi.
Maiasaurused olid dinosauruserühm, kelle koonuots meenutas natuke pardinokka. Need suurt kasvu taimetoidulised saurused avastati aastal 1978 ja sestpeale on nende luufossiile, aga ka pesi leitud rohkesti.
Hunter ja Janis kirjutavad ajakirjas Palaeogeography, Palaeoclimatology, Palaeoecology, et sauruseliigi Maiasaura peeblesorum noorloomadel esines hammastel peamiselt toidu purustamise jälgi, täiskasvanud isenditel aga peamiselt toidu lõikamise jälgi.
Sellest järeldavad nad, et poegade toiduks olid peamiselt pehmemad palad, nagu võib-olla näiteks isegi puuviljad, nende vanemad aga krõmpsutasid rohkem kiudainerikkamaid ja toitainevaesemaid taimeosi.
Autorid väidavad, et küllap tõid vanemad poegadele esimese eluaasta jooksul toitainerikkamat toitu kiire kasvu ja arengu toetuseks.
Maiasaurused olid silmapaistvalt ühiselulised loomad, umbes seitse kuni üheksa meetrit pikad ja kaks-kolm tonni rasked, kes elasid suurte karjadena, et end paremini kiskjate eest kaitsta.
Arvatakse, et maiasauruste vanemad kandsid poegade eest pühendunult hoolt, võib-olla umbes nii nagu tänapäeval ka linnud oma poegade eest hoolitsevad.
Nime esimest osa maia (μαῖα) võibki vanakreeka keeles tõlgendada kui austusväärset naist või hoolitsevat ema. Liiginimi peeblesorum tuleneb perekond Peeblesi nimest, kelle Montana osariigis asuvalt maavalduselt selle liigi esimesed fossiilid leiti.
Omapärase seose Eestiga pakub aga tõik, et paleontoloogid on nimetanud leiukohta sealsete rohkete pesa- ja munaleidude põhjal ka Egg Mountainiks ehk Munamäeks.
Teadlased kavatsevad nüüd lähemalt uurida ka teiste sauruseliikide poegade hammaste kulumisjälgi, et hea õnne korral teada saada, mida nemad sõid.
