Tammele ei ole see mõistagi meelt mööda, kuid tal on ka nutikas vastumeede varuks, millele on nüüd ka teadlased jälile saanud.

Selgub, et kui lehepungade puhkemise päeval sööstab värskeid toitainerikkaid lehekesi nosima rohkesti röövikuid, siis avab tammepuu järgmisel kevadel lehepungad kolm päeva hiljem. Siis avastavad röövikud koorunult, et toidulaud on tühi, ja suur osa neist hukkub.

Niisuguse uue teadmisega tuleb oma uurimistöö põhjal ajakirjas Nature Ecology & Evolution välja rahvusvaheline teadlasrühm eesotsas Soumen Mallickuga Saksamaalt Würzburgi Ülikoolist.

Teadlaste sõnul on viivitustaktika tammele tõhusam kui keemiline kaitse. Kui puu sünteesiks noortesse lehtedesse rohkesti kibedamaitselisi tanniine, kuluks sellele ka hulgaliselt energiat.

Teadlased jälgisid uuringu tarbeks seiresatelliitide Sentinel-1 pardalt
2400 ruutkilomeetri suurust ala Põhja-Baierimaal.

Nende satelliitidega saab puuvõrade seisukorda tuvastada ka läbi paksude pilvede. Ühes pildipikslis jäädvustub andmeid kümne meetrise küljega ruudu ehk umbes ühe suure tammepuu võra kohta.

Muu hulgas said teadlased erakordselt täpseid andmeid aastal 2019 Baieri tammikuid tabanud käsnalainelaste röövikute suurrünnaku kohta. Oli hästi näha, millised puud jäid lehtedest paljaks ja kuidas needsamad puud järgmisel aastal käitusid. Sealt see kolmepäevane viivitus nii selgelt välja tuligi.

Teame nüüd veelgi paremini kui enne, miks ei lähe mets igal kevadel nii kiiresti roheliseks kui õhutemperatuuri järgi arvata võiks. Tuleb välja, et lisaks ilmaoludele tuleb arvesse võtta ka ökosüsteemi liikide omavahelisi suhteid, praegusel juhul siis puude ja putukate vahelisi.

Pildil on kaks kevadist tammepuud, millest parempoolne on saanud eelmisel aastal röövikutest rohkem kahjustada.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.