Karl Suure riigi lagunemine tõmbas selged piirid ka muusikamaastikule
Muusika, öeldakse mõnikord, ühendab rahvaid ja inimesi kõikjal maailmas, sest ta ei tunne piire. Tegelikult aga alati päris nii ei ole.
Saksa teadlased on matemaatilise meetodiga kindlaks teinud, et juba keskaegses Kesk- ja Lääne-Euroopas takistasid inimeste loodud riigipiirid muusika vaba levikut igati tõhusalt.
Tim Eipert ja Fabian Moss Würzburgi Ülikoolist uurisid käsikirjalisi kirikulaulude raamatuid, mis on koostatud 9. kuni 14. sajandil tänapäeva Saksamaa, Prantsusmaa, Šveitsi, Austria, Itaalia ja Inglismaa aladel.
Kirikulaulude juures analüüsisid nad just niinimetatud troope ehk muusikalõike, mis olid laulude niiöelda ametlikule osale juurde lisatud. Laulude põhiosa ei olnud väga lubatud muuta, aga väikesi lisandusi ehk troope, millega sai täiendavalt meeleolu luua või laulusalme kommenteerida, tohtis kasutada.
Troobid olid üsna muutlikud ja mitmekesised. Igas kirikus või kloostris olid nad natuke isemoodi, aga paremad troobi-ideed levisid ka laiemalt ja kaugemale, tihtilugu vaid osaliselt ja kergelt muundudes.
Algul neid väga kirja ei pandudki, hiljem hakati ka lauluraamatuisse üles tähendama.
Eipert ja Moss laadisid oma arvutisse 163 käsikirja teksti, mis sisaldasid kokku üle nelja tuhande neljasaja unikaalse troobielemendi.
Kavala statistikameetodi abil analüüsisid nad, milliste käsikirjade millistel troopidel oli üksteisega ühiseid elemente. Nende seoste põhjal jaotasid nad käsikirjad suurtesse rühmadesse ja väiksematesse alarühmadesse.
Statistika-algoritm ei teadnud, milline käsikiri millisest paigast pärines, kuid kui teadlased leitud rühmad ja alarühmad Euroopa kaardile märkisid, selgus, et rühmade vahelised piirid ühtisid hästi omaaegsete riigipiiridega.
Eriti selgelt paistsid välja piirid, mille panid aastal 843 Verduni lepingus paika Karl Suure kolm pojapoega.
Eipert ja Moss kirjutavad ajakirjas Transactions of the International Society for Music Information Retrieval, et käsikirjade päritolupaikade geograafilise lähedusega seondub troobisarnasus palju nõrgemini kui paikade kuuluvusega ühte ja samasse poliitilisse üksusse.
Autorid tõdevad, et nende statistikameetodit saab rakendada mujalgi muusikauuringutes, näiteks kui rühmitada hiphopartiste selle põhjal, kui sarnased sämpleid nad oma lugudes kasutavad.
