Kui musta augu olemasolu on järeldatud tähtede ja gaasi liikumise järgi Galaktika keskmes, mida paistab suunavat musta augu tugev raskusväli, siis tegelikult võib täpselt samasugust mõju avaldada sama suure massiga tumeainehulk.

Valentina Crespi Argentinast La Plata Astrofüüsik instituudist ja ta kolleegid kirjutavad Kuningliku Astronoomiaseltsi kuukirjas, et tegemist võib olla niinimetatud fermionilise tumeainega, millest võib olla moodustunud ülitihe kompaktne struktuur, mida ümbritseb hiigelsuur hajus tumeainepilv, niiöelda halo.

Crespi ja ta kaaslaste idee on väidetavalt kooskõlas Euroopa Kosmoseagentuuri kosmoseteleskoobi Gaia viimaste vaatlusandmetega, mille alusel on saadud senisest täpsemini kaardistada, kui kiiresti tähed ja gaas mingil kaugusel galaktika keskmest galaktika keskme ümber tiirlevad.

Autorid märgivad, et kui galaktika keskme lähedaste tähtede liikumist saab ühe hästi seletada nii musta augu kui ka tumeda ainega, siis just tumeda aine võimalik tihendus koos seda ümbritseva hiigelsuure haloga on ühtlasi heas kooskõlas ka galaktika äärealade tähtede liikumisega.

See on argument tumeainehüpoteesi kasuks. Mustauguhüpoteesi paistab esmapilgul toetavat tõik, et suure hulga raadioteleskoopide koostöös on õnnestunud pildistada nähtust, mida on peetud galaktikakeskme musta augu varjuks, kuid täpselt samasuguse varju võib siiski heita ka galaktikakeskme tumeainekogum.

Kuidas asjad täpselt on, aitavad ehk välja selgitada tulevased veelgi täpsemad vaatlused maailma parimate vaatlusseadmete abil.

Kui näiteks õnnestub tuvastada valguseosakeste footonite ringliikumist, siis on selge, et tegu on musta auguga, sest kusagil mujal kui musta augu lähedal see nähtus tekkida ei saa.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.