Päikese ja geenide ühistoime ohjab D-vitamiini teket nahas
Kui päike paistab ja oleme õues, siis moodustub nahas UVB-kiirguse toimel 7-dehüdrokolesteroolist previtamiin D₃, mis muundub hiljem kehas toimivaks vitamiin D₃-ks. Kuidas see moodustumine täpselt käib, seda korraldavad geenid.
Rahvusvaheline teadlasrühm eesotsas Rasha Shraimiga Iirimaalt Trinity College Dublinist on nüüd lähemalt uurinud, millised geenid asjasse segatud on ja milline on geneetiliste ja keskkondlike tegurite osakaal D-vitamiini tekkel.
Uuringusse olid kaasatud ka Maa ümber tiirutavate ilmavaatlussatelliitide andmed ja uuringu tulemusel tuvastati üle 300 geenivariandi, mis on D-vitamiini päikeselise poolega seotud.
Ühendkuningriigi Biopangast nõutati välja enam kui 330 000 inimese geeniandmed koos andmete biopanka sisestamise eel tehtud D-vitamiini veremarkeri mõõtmise tulemustega.
Satelliidiandmetest saadi teada, kui palju oli inimeste elupaiga piirkonnas olnud vereproovi andmise eel päikeselisi ilmu.
Muu hulgas ilmnes, et päikeselise ilmaga on inimeste geenierisuste mõju D-vitamiini sünteesile tugevam kui pilvise ilmaga.
Selgus ka, et paljud D-vitamiini sünteesiga seotud geenid on samas seotud ka inimese ööpäevarütmide reguleerimisega. See osutab, et see süntees ja need rütmid on ka omavahel tihedalt seotud.
Teiseks olid paljud märgatud geenid seotud ka steroidide ja muude lipiidide ainevahetusega. Siin tuleb tõdeda, et 7-dehüdrokolesterool, millest previtamiin D₃ tekib, samuti D-vitamiin ise kuuluvad ka just steroidide sekka.
Teadlased jõudsid siin muu hulgas järelduseni, et D-vitamiini tase ja inimese kehakaal võivad omavahel seotud olla: D-vitamiini vaegus võib sel juhul soodustada ülekaalulisust.
Seejuures ongi juba varemgi tähele pandud, et inimese kehamassiindeks kipub talvel, mil päikesevalgust on vähem, olema kõrgem kui suvel, mil päikesevalgust on rohkem.
Shraim ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Nature Communications, et selle ja edasiste uuringute alusel saaks ehk välja töötada D-vitamiini toidulisandina tarvitamise isikustatud soovitusi, mis võtaksid arvesse nii inimese geneetilist tausta kui ka tema asupaigas parajasti valitsevaid ilmaolusid.
Geenikoodi ja keskkonnatingimuste omavahelist vastastiktoimet on autorite sõnul personaalmeditsiinis üleüldse seni veel üllatavaltki vähe arvesse võetud.
