Enceladuse elulootuslik meri on püsivalt soe
Saturni kuu Enceladus, üks neid Päikesesüsteemi taevakehi, mille kohta hellitatakse mõtteid, et seal võib elu olla, annab mõlemast otsast sooja välja.
See vanade andmete uue läbivaatuse põhjal tehtud avastus annab tõendust, et eluks põhimõtteliselt sobivad, kuigi meie mõistes ikkagi päris karmid tingimused valitsevad Enceladusel püsivamalt ja stabiilsemalt kui karta on võinud.
Rühm Briti ja Ameerika teadlasi eesotsas Carly Howettiga Oxfordi Ülikoolist on NASA omaaegse kosmosesondi Cassini tehtud infrapunamõõtmiste tulemustikku läbi töötades jõudnud sedastuseni, et Enceladuse põhjapooluse piirkonda läbib arvestatavalt võimas ülespoole suunduv soojusvoog.
See on üllatav, sest varem on arvatud, et märkimisväärne soojuse eraldumine leiab aset ainult Enceladuse lõunapooluse piirkonnas, kus veejugasid pinnaalusest merest läbi jääpragude silmapaistvat vaatemängu pakkudes kõrgele üles paiskub.
Nüüd tõdevad Howett ja kaasautorid ajakirjas Science Advances, et Enceladus on termiliselt palju aktiivsemgi veel, kui seni arvatud.
Järelikult peavad Enceladuse sisemised soojusallikad olema arvatust võimsamad, pakkudes sealsele teoreetilisele elustikule selle olemasolu korral tarvilikku energiat seni arvatust rohkemal hulgal.
Enceladuse pinna all laiuv meri on üleilmne ja soolane. Seal leidub ka fosforit ja süsivesinikke. Et seal aga elu olla saaks, peab vesi olema pidevalt piisavalt soe.
Enceladuse sisesoojus tekib suures osas loodejõududest tingitud sisehõõrdumiste toimel, mehaanilise energia muundumisel soojusenergiaks.
Suuri loodejõude loob oma võimsa gravitatsiooniga aga hiidplaneet Saturn, kui Enceladus ta ümber tiirleb.
Kui soojust piisavalt ei tekiks, jäätuks Enceladuse sisemusmeri lõpuks põhjani ja sealne eluvõimalus kaoks.
Kui aga soojusenergiat vallanduks, vastupidi, ülearu, siis aktiveeruks Enceladus geoloogiliselt sedavõrd, et pinnaaluse mere habras keskkonnatasakaal saaks häiritud.
Enceladuse merevesi ei ole seejuures tavainimese jaoks kuigi supluskõlbulik, ta temperatuur kõigub Celsiuse nulli ümber; sealse suhteliselt kõrge rõhu all on vesi vedel ka väikese miinuse juures.
