Austria, Sloveenia ja Hollandi teadlased on nüüd avastanud, et fossiilsetest kaladest leitud fossiilsed otoliidid võivad anda kalade kunagise elu kohta palju rohkem infot kui seni tundunud.

Isabella Leonhard Viini Ülikoolist ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Limnology and Oceanography: Methods, et hea elektronmikroskoobiga saab otoliitides näha ka kõige peenemaid kasvukihte.

Otoliite iseloomustavad nimelt õhukesed kasvukihid nagu puid aastarõngad. Neisse kihtidesse talletub ajalises järjestuses informatsioon selle kohta, mida kala on teinud: mida söönud, millises keskkonnas olnud ja nii edasi.

Leonhard ja ta kaaslased väidavad, et nende kasutatud elektronmikroskoobi-tehnika võimaldab kunagi elanud kalade elukäiku uurida kohati isegi mõnetunnise täpsusega.

Mereteadlased uurivad otoliitide järgi juba ammu tänapäevaste kalade kasvu, rändeid ja muud. Paleontoloogidel aga seni otoliitide süvaanalüüsi kommet ei ole väga olnud.

Nüüd on tehnika arenenud ja vanade kalade uurijad saavad otoliitidest lisaks palju teravamatele piltidele ka palju täpsemaid keemilise koostise andmeid.

Leonhardi ja ta kolleegide sõnul võiks otoliiditeavet rohkesti saada mitme tuhande, aga vahest isegi mitme miljoni aastaste fossiilide kohta.

Nad rakendasid otoliitidele üht skaneeriva elektronmikroskoopia tehnikat, mis on juba kasutuses geoloogias ja kristallograafias.

Tehnika tööpõhimõte toetub tõigale, et elektronid põrkuvad materjalis sisalduvatelt erisugustelt struktuuridelt tagasi eri moel.

Leonhard ja kaaslased uurisid oma töös lähemalt ühe enam kui seitsme tuhande aasta eest Aadria meres elanud musta mudila otoliite.

Neil õnnestus seal märgata kuni kolm-neli korda rohkem kasvukihte kui senised meetodid on võimaldanud.

Pildil on must mudil (Gobius niger).

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.