Juhtub aga ka vastupidi. Näiteks tänavu 2. juulil panid astronoomid tähele eriskummalist gammakiirte sähvatust, ja nüüd on mõned neist välja tulnud seletusega, et see tekkis, kui must auk neeldus tähesse.

Gammasähvatus, millele on nimeks pandud GRB 250702B, toimus meist umbes üheksa miljardi valgusaasta kaugusel ja kestis kauem kui ükski varem nähtud gammasähvatus, tervelt umbes seitse tundi.

Seda on senisest rekordist peaaegu kolm tundi rohkem. Tavaliselt kestavad need plahvatused mõne minuti.

Nagu paljud teised teadlased, nii püüdsid ka Eliza Neights NASA Goddardi Kosmoselennukeskusest ja ta kaaslased välja nuputada, mis küll võis sedamoodi sähvatada.

Lõpuks oli neil vastus valmis: ainus teadaolev loodusnähtus, mis võis just niisuguste omadustega sähvatuse vallandada, on tähe suuruse musta augu langemine tähte.

Tavaliselt tekivad pikaajalised gammasähvatused siis, kui suure massiga täht tõmbub kokku ja muutub mustaks auguks.

Praegusel juhul aga oli arvatavasti algselt tegu olnud kaksiktähesüsteemiga, mille üks komponent oligi juba kunagi mustaks auguks muutunud, teine aga seejärel ajapikku paisunud.

Kui teine täht oli juba parajalt suureks paisunud, neelaski ta musta augu alla.

Kuid must auk ei jätnud selle teo eest kätte tasumata: ise tähe kõhus olles neelas ta end ümbritseva tähe ise alla.

Just selle tähe seestpoolt alla neelamisega kaasnenud võimsat gammakiirguse voogu märkasidki astronoomid Neightsi ja kolleegide seletuse järgi gammasähvatusena GRB 250702B.

Avaldatud on nende mõttekäigud võrguvaramus arXiv.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.