Jää paindumisel tekib elekter
Varsti algab sügis, aga seejärel juba talv, mil pakane katab jõed ja järved jääga. Jää on aga uue teadustöö järgi veelgi põnevam materjal kui seni teatud.
Gustau Catalán Barcelona Autonoomsest Ülikoolist ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Nature Physics, et jää on fleksoelektrik. See tähendab, et kui jääd painutada, siis saab elektrit.
Uuringu autorid väidavad, et nende avastatud efektil võib olla tähtsaid tehnilisi rakendusi, aga see võib aidata paremini seletada ka loodusnähtusi, näiteks äikest.
Selgub, et jääs võib tekkida erimärgiliselt laetud piirkondi mehaaniliste pingete korral igasugusel temperatuuril, absoluutsest nullist kuni sulamispunktini välja.
Aga –113 kraadi juures ja veelgi suuremas külmas tekib jää pinnale ka õhuke ferroelektriline kiht.
See tähendab, et jää pinnal võib ilma välise elektriväljaga mõjutamata tekkida spontaanselt dielektriline polarisatsioon: erinimelised elektrilaengud võivad nihkuda tasakaaluasendist välja, nii et pinnakihis tekib sisemine elektriväli.
Seega võib jääs elektrit tekkida lausa kahte moodi: painutamisel tänu fleksoelektrilisusele ja suures külmas spontaanselt tänu ferroelektrilisusele.
Catalán ja kaasautorid juhivad tähelepanu asjaolule, et jää fleksoelektrilisusel võib olla oma osa äikesepilvede elektriseerumisel.
Võib-olla seletabki just see omadus täpselt ära, miks pilvedes sisalduvad jääkristallid kokkupõrgete tagajärjel püsiva elektrilaengu omandavad.
Teadlased avastasid jää seniteadmata omadused, kui painutasid laboris jäätükke ja mõõtsid seejuures nende elektrilisi näitajaid.
Nüüd mõtlevad nad juba sellegi peale, kuidas võiks neid erilisi omadusi ka praktilises tehnikas rakendada.
Võib-olla saaks jääst teha elektroonikaseadmete komponente, mida saaks külmas keskkonnas luua ja tarvitada.
