Planeeditekkepilves on rasket metanooli
See, et kaugel kosmoses leidub suhteliselt päris keerukaid orgaanilisi molekule, ei üllata enam ühtegi asjatundjat. Nüüd aga on astronoomid tuvastanud ühe tähe lähedalt ühe tuntud molekuli suhteliselt harva esinevaid eripäralisi versioone.
Tuvastus aitab paremini mõista, kuidas planeedisüsteemid tekivad, ja ehk isegi, kuidas elu võib alata.
Alice Booth Ameerika Ühendriikidest Harvardi ja Smithsoni Astrofüüsikakeskusest ja ta kolleegid uurisid planeeditekkeketast, mis ümbritseb tähte HD 100453. See Päikesest üle pooleteise korra massiivsem täht asub meist umbes 330 valgusaasta kaugusel Kentauri tähtkujus.
Uurimiseks said teadlased andmeid Tšiilis Atacama kõrbes asuvast rahvusvahelisest raadioteleskoobistikust ALMA.
Andmeist saadi esimest korda tõendust, et juba ses arengujärgus planeeditekkekettas, nagu seda tähte ümbritseb, leidub lisaks tavalistele metanooli molekulidele ka selliseid, mis on tavalistest natuke raskemad.
Raskemaks oli täheldatud molekule teinud kas süsinikuaatomi esinemine tavapärasest raskema isotoobina süsinik-13 või ühe vesinikuaatomi esinemine raskema isotoobi deuteeriumi kujul. Ehk siis metanooli molekulis CH3OH oli kas süsinikul või ühel vesinikul tuumas üks neutron tavapärasele lisaks.
Avastuse tegi võimalikuks asjaolu, et HD 100453 on kuum täht, mistõttu vöönd, kus planeeditekkeketta orgaanilised ained, sealhulgas metanool, esinevad gaasilises olekus, mis võimaldab neid spektrijoonte põhjal paremini tuvastada, on piisavalt lai, et teleskoobis niiöelda pildile jääda.
Tähelepanu väärib tõik, et metanooli eri versioone leidub HD 100453 juures samades suhetes nagu Päikesesüsteemi komeetidestki teada. See osutab, et teiste tähtede juures toimuvat planeediteket uurides võime selle võrra usaldusväärsemat aimu saada ka Päikesesüsteemi tekkest ja kujunemisest.
Komeedid arvatakse just juba algsest kettamaterjalist tekkinuvat ja oma algse koostise kõik see aeg säilitanuvat. Kui tekkis Maa, tarnisid siia langenud komeedid meile tähtsaid aineid, millest mõnda võis ka elu tekkel vaja minna.
Võib-olla ongi elu just tänu komeetidele olemas, nii et komeeditide eneste toorainet tasub hästi tunda. Võib-olla oli metanoolil elu tekkes tähtis roll, olgugi et tänapäeval tunneme teda pigem ohtliku mürgina.
Booth ja kaasautorid avaldavad oma uurimistulemused ajakirjas The Astrophysical Journal Letters.
Pildil on metanooli molekuli mudel.
