Soome, Briti ja Prantsuse teadlased simuleerisid NASA kosmoseteleskoobi Hubble ja Euroopa kosmoseteleskoobi Gaia kogutud andmete alusel Linnutee ja Andromeeda liikumisi lähema kümne miljardi aasta jooksul.

On tõsi, et praegu kihutavad mõlemad suured tähesüsteemid teineteise poole kiirusega umbes sada kilomeetrit sekundis. Kui nad kokku põrkaksid, häviks mõlema galaktika ilus spiraalne kuju ja järele jääks kerajas tähekogum, mida nimetatakse elliptiliseks galaktikaks.

Till Sawala Helsingi Ülikoolist ja ta kolleegid käitasid mudelit sada tuhat korda, varieerides mõnevõrra algtingimusi. Mudelis oli võimalikult täpselt arvesse võetud ka Linnutee suurima kaaslasgalaktika Suure Magalhãesi Pilve mõju.

Teadlased kirjutavad ajakirjas Nature Astronomy, et kokkupõrke toimumise tõenäosus järgmise viie miljardi aasta sees on ainult kaks protsenti. Seni on seda tõenäosust ses ajavahemikus peetud sajaprotsendiliseks.

Natuke enam kui pooltes mudeli pakutud stsenaariumites satuvad Linnutee ja Andromeeda teineteisele viie miljardi aasta jooksul päris lähedale ja võivad ka teineteise ümber tiirutama jääda.

Sel juhul on hiljem oodata ka kokkupõrget ja segunemist, aga umbes kaheksa või kümne miljardi aasta pärast, mitte viie. See tähendab, et kokkupõrke ajaks on Päikegi juba kustunud.

Ülejäänud stsenaariumites mööduvad kaks galaktikat teineteisest nii suurel kaugusel, et saavad jätkata oma sõltumatut arengut veel kaua aega edasi.

Uus tulemus ei tähenda, et senistes arvutuskäikudes oleks vigu sees, vaid tuleneb sellest, et nüüdseisse arvutusisse on suudetud uuemate vaatlusandmete toel kaasata hulka varem kõrvale jäänud muutujaid.

Üheks põhiliseks tegijaks põrke ära jätmisel või edasi lükkamisel ongi Suur Magalhãesi Pilv, mille gravitatsiooniline tõmme kisub Linnuteed pigem kokkupõrkekursilt kõrvale.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.